Mida teha, kui kõik mu sõbrad on narkomaanid?
Kahju on eemalt jälgida, mida nad endaga teevad. Ma veel mõistaks kui seda tehtaks väga-väga harva seltskonnas ja kasvõi pingelisel ajal närvide rahustamiseks, kuna kanep on samas ka ju ravitaim ja ega selle mõju tervisele polegi nii hull kui räägitakse. Aga kui kõik, rõhutan KÕIK mu sõbrad ja sõbrannad on sõltuvad mingist taimest ja mõni neist ei suuda päevagi ilma olla on see juba häiriv.
Ma olen mõnadega neist rääkinud sellel teemal, nad on vastanud, et jah nad teavad, et sellest on saanud harjumus, ja mainivad, et nad teevad seda sellepärast, et neil on igav. Ma mõistan neid, kuna tõesti kohas kus elan pole tegevust. Aga miks mina siis ei ole pidaev kanepi suitsetaja? Olen neile rääkinud, et nad ise ka ei usu kui palju võimalusi kanep neilt ära võtab. Näiteks olen maininud, et nad arvavad, et ainult kanep võib tekitada hea tunde, aga kui nad arvavad seda siis see ongi nii ja nad ei võta elust kõike. Nad ei pürgi elus millegi poole. Nad ei saa elust kõike mis saab võtta, oma alateadvuses ei otsi nad enam armastust ja kui neil lõpuks aru pähe tuleb, ei ole neil enam oma eluga midagi peale hakata.
Mul on nii valus neid vaadata kuidas iga mahviga nad tõmbavad vähehaaval oma elule vett peale. Mida saaksin mina veel teha, et neid aidata? Peab seejuures mainima, et nad on siiski mu sõbrad, ja midagi hullu ma nende suhtes ei saa ette võtta.
Merru, 15
Dr. Noormann vastab
See jutt, mis ma nüüd rääkima pean või rääkida saan, ei meeldi Sulle mitte üks põrm. Nagu isegi mainid, oled teinud oma sõprade käitumise muutmiseks enda arvates kõik, mis suudad, kuid kasu pole olnud. Häda ongi selles, et kuigi Sina ise midagi ette võtta ei suuda, siis arvad, et kui keegi teine nende päästmiseks midagi ette võtab, on midagi hullu. Sõpruse sildi alla põgenev argus on tegelikult kuritegelik hoolimatus. Kui 15-aastased pidevalt ja massiliselt pruugivad narkootikume, on kusagil diilerid, kes neid ja võib-olla sadu teisi noori sellega varustavad, on narkosõltuvus, narkokuriteod.
Sinugi sõpruskonnas algas ju kõik kellegi (diileri?) ideest proovida ja nüüd ei saa mõnigi neist päevagi enam ilma hakkama. Sinu kõige suurem abi, mida Su sõbrad ehk praegu ei mõista, kuid tulevikus tänavad, on abi otsimine narkoravi teenistusest või narkopolitseist. Ma olen kindel, et meie kirjavahetust loeb praegu niigi ka keegi politseiga seotud inimestest ja kuigi ka minul on konsultandi vandega seotud kohustus kuriteo tunnustega käitumise ilmnedes ignoreerida anonüümsuse nõuet, teavitab keegi Sinu kirjast politseid niigi ja meili saatja tuvastamine pole tänapäeval enam mingi probleem. Parim käitumine ongi see, kui ausalt ütled oma sõpradele oma sundkäigust ja pöördud politseisse.
Teie Dr. Noormann
