Miks ma kaotan huvi tüdruku vastu väga ruttu?
Põhimõtteliselt ma saan isegi aru, et võib-olla on asi selles, et tegu pole "selle õigega", aga tihtilugu tekitab see minus endas halba tunnet, kuna ma käitun alguses tüdrukule väga lootustandvalt, aga ma ei saa ju enne teada, kas mul tekib kiindumus ja sobivustunne tüdruku vastu, kui ma pole temaga teatud aja koos veetnud ja teatud tegevusi ja olemisi koos teinud (kaasaarvatud külla kutsumine ja koos magamine). See tekitab minus litsmehelikku tunnet, kuigi ma absoluutselt ennast selliseks ei pea. Ei saa ju "põrsast kotis osta", pean enne katsetama, kas ma tahaksin suhet temaga või mitte. Minu käitumine tundub vale, ent samas ainuvõimalik.
Markus, 21
Dr Noormann:
Seletada võib seda küllalt üldist meeskäitumise sündroomi küll, aga ega see palju ei aita.
Armastuse psühholoogias on olemas „alpinisti kompleksi“ sündroom. Mees ei suuda nautida kergeid võite, mille saavutamiseks pole ta pidanud välja panema kogu oma maskuliinset võimekust. Seevastu raskelt saavutatu on nautimist väärt. Nagu alpinistidki kelgivad ikka kõrgete tippude vallutamisega ja mingi künkakese otsas turnimist ei pea rääkimiseväärsekski. Nii on ka suhetega. Kui tüdrukuga lähi- või intiimsuhte saavutamine sulle hingelist vallutamisrõõmu ei valmista, tüdined Sa temast kui tavalisest või hakkad uskuma, et ta ongi igaühele kergesti vallutatav.
Võib olla oled üldse liiga kriitiline ja valiv. See on tavaliselt lapsepõlve kasvatusest kaasa tulnud ambitsioonikus. Lapsepõlvest võib pärit olla ka tundevaene ja empaatiapuudulik kasvatus. Aga kõige loogilisem on tõesti see, et pole „selle õigega“ veel kokku juhtunudki. Kuid ka see on seaduspärane, et see „õige“ tuntakse ära ikka enne voodit, mitte pärast.
