Noormees, kellesse armusin, ei olnudki tuvtumise ajal välismaal, vaid vangis

Mure: Tere, doktor! Mul on äärmiselt suur mure! Talvel hakkas mulle fb-s kirjutama üks noormees, kes hakkas mulle meeldima. Kohtama ta tulla ei saanud, sest oli välismaal.

Saime kokku alles suve lõpus. Ta oli tõesti armas ja ma armusin. Nüüd äkki üks ema tuttav, kes selle poisi peret tundis, oli emale öelnud, et ta polnud kuskil välismaal, vaid vangis. Ema ei tea täpselt, millepärast ta vangis oli, olevat olnud mingi grupiviisiline kuritegu, kuid nõuab, et ma selle poisiga rohkem tegemist ei teeks. Mida teha? Ma pole selle poisiga rääkinud, et ma midagi tean. Kas ma peaksin seda talle ütlema või ta niisama maha jätma? Palun aidake mind, dr. Noormann! Lugupidamisega, U, 16.

Dr Noormann: Me oleme valmis teises inimeses andestama neid puudusi, mis meid ennast ei puuduta. Selle poisi seadusevastase käitumisega minevik sind kuidagi puudutanud pole ja nii oled sa oma armastusest mõjutatuna valmis keelduma uskumast kõike halba tema kohta. Nii võikski olla, kuid soovitan kõigepealt oodata, kas ja millal ta oma minevikust ise räägib. Et teie suhetel oleks tulevikku, peab ta ju arvestama, et see kunagi ikka avalikuks saab. Hull oleks see, kui ta selle kohta sulle valetaks. Asi polekski faktides, kuid see näitaks, et ta iseloom on salalik. Nii et armastusele vaatamata peaksid edasi liikuma aeglaselt. Karistatakse inimest selleks, et ta oma teguviisi hukka mõistaks ja paremaks muutuks. Üle aasta inimene teeselda või oma tõelist olemust varjata ei suuda. Selle ajaga loobub ka armastus oma roosadest prillidest ning suudad kainemalt hinnata, kas ta on oma minevikule vaatamata sinu armastust väärt.