Nimelt on mul nii palju koduseid töid, et neid lugedes tekib juba selline tunne nagu keegi viskaks mulda mu hauale peale. Ma ei ole kindel mida selle kõigega peale hakata.

Mida ma peaks ette võtma? Ma ei jõua elusees seda kõike õpitud. Alustasin juba õppimisega tegelikult sel laupäeval, tegin ära inglise keele, bioloogia ning otsisin eesti keeleks artikli valmis. Kuid nii palju on veel teha, et selle kõige otsas võib hulluks minna. Peale selle ütles veel arst mulle, et mul tekib stressist palavik ning palavikuga on ju veel raskem keskenduda ja koduseid töid teha. Mirjam, 18.

Dr Noormann: Kõik soovitavad puhata. Aga kuidas saab kooliõpilane puhata ilma, et terve aasta kaduma ei läheks? Kuidas efektiivselt lühikese ajaga välja puhata? Hirm, enesekindluse kadumine, lootusetus on iseenesest pahad asjad, kuid suurem häda on selles, et need tekitavad väsimustunnet. Väsimus on organismi kaitsereaktsioon ülepingutuse eest. Siit kindel nõuanne, et efektiivset puhkust ei tohi sisustada muretsemisega. Tuleb suuta lõõgastuda ja lõdvestuda, teha midagi meeldivat. Stressihormoonid koormavad organismi enam, kui heaoluhormoonid.

Sa püüad elada üle jõu. Ülejõu saab elada majanduslikult — kulutada rohkem, kui teenid. Üle jõu saab elada ka emotsionaalselt — korjata endasse rohkem emotsionaalseid kogemusi, kui suudad taluda — näiteks pikal turismireisil või väga lähedase inimese surma korral. Ning ülejõu võib elada ka vaimselt — koormata aju nii rohke informatsiooniga, et ta keeldub seda vastu võtmast. Organismil on selliste juhtumite vastu ka kaitsereaktsioone — kõige tuttavam on väsimus, mida tavaliselt tunneme üle jõu käiva füüsilise koormuse korral. Kuid väsida saab ka emotsionaalse ja vaimse ülekoormuse korral. Teine kaitsereaktsioon on unustamine ja hajameelsus — organism keeldub uusi emotsionaalseid puhanguid ja uut vaimset informatsiooni vastu võtmast.

Ükskõik, millise väsimusega on tegemist, nõuab organism puhkamist. Aga kuidas saab kooliõpilane puhata nii, et terve aasta kaduma ei läheks? Häda on selles, et kujutame puhkust ette kui mittemidagitegemist. Väljapuhkamise saladus on vaheldustes. Need kolm — füüsiline, emotsionaalne ja vaimne koormatus peavad vahelduma. Kui ajutöö väsitab, tehakse puhkamiseks midagi füüsilist, kui emotsionaalsed muljed muutuvad ülevoolavaiks, tuleb ette võtta mingi vaimne tegevus.

Hirm ja mured on segu emotsionaalsest ja vaimsest koormusest ning väsitavad. Hirmunud ja mures inimene suudab vähem meelde jätta, kui rahulik inimene. Mida rohkem muretsed, seda vähem jääb meelde, mida vähem jääb meelde, seda rohkem muretsed. Puhkamisseisund on lõõgastumine, mida populaarses keelepruugis väljendatult kõlab “lase vabaks”, asjalikumas keeles aga teraapiateks — nagu lugemisteraapia, muusikateraapia, liikumisteraapia, naeruteraapia jne. Need kõik aitavad lõõgastuda.

Tee oma päevaplaan nii, et selles oleks vaheldumisi liikumist, rõõmu, õppimist. Kui püüad välja puhata vaid pikali visates, saadavad muremõtted ja hirm tegemata tööde pärast ka voodis.

Jaga
Kommentaarid