Ütlesin poisi käimisettepanekule "ei", kas käitusin õigesti?

Otseseks põhjuseks tõin selle, et me mõlemad ei tunne üksteist veel hästi.. Ise arvan, et vastasin talle õieti, kuna terve suve olen ma oma isa juures, ja suhteliselt pikk ma oleks koguaeg kokku saada. Ise arvan veel seda, et kunagi ei tea mis suvel juhtuda võib ja kui palju usaldust üksteise vastu on. Peale seda kui ta minu vastuse kätte sai, pole ta minuga rääkinud. Tema klassivennalt olen ainult kuulnud seda, et ta olevat kaks päeva juba joonud. Ta võib seda ka teha tähelepanu saamiseks teha. Kuid sellise inimesega, kellel on ka siis halb tuju kui kõik on tegelikult hästi, ei suudaks ma koos olla.
Küsimus ongi nüüd selles, kas ma tegin õieti? Kuna palju sõbrad ütlevad, et ma lasin hea võimaluse käest ära. Nüüd ei tea ma ise ka kas tegin õieti või ei.
Kätu, 16

Dr Noormann: Arvan, et Sa midagi valesti ei teinud. Sest:
· käimine on tunnetel tuginev vastastikune lähedusvajadus ja see suhe peab välja kujunema, selles ei lepita kokku nagu kaubanduses või töösuhetes.
· Kui lähisuhtest loobumise pärast demonstreeritakse oma solvumist, pole see tunne ehtne, vaid väljapressimine.
· Kui Sul on eelnev negatiivne kogemus tülitsemistest peab sul olema kindel veendumus, et see ei kordu enam. Käimine eeldab usaldust. Teist-kolmandat korda teises inimeses pettumise pärast lahku minna mõjub psüühikale halvasti.
· Krooniline tujutsemine teeb suhte väga keeruliseks, Sinu loo puhul on see juba ette aimatav.
· Kui elu saatuselöök, nagu Sinu suhtest keeldumine talle oli, paneb inimese jooma, on ta aldis alkoholismile ja sellel suhtel pole nii või teisiti pikka pidu.