AKI vastab lugejate küsimustele: mis tingimustel võib teisi inimesi pildistada ja fotosid nendest avaldada?
Mõni aeg tagasi avaldasime artikli: Igaüks ei või sinust suvalist pilti avaldada — loe, mida on oluline teada! Kommentaariumisse laekus mitmeid küsimusi, millele Andmekaitse Inspektsioon vastused annab.
1. Kuhu tuleb pöörduda Interneti leheküljel avaldatud foto eemaldamiseks?
Esmalt tuleks pöörduda foto avaldanud isiku poole. Kellele konkreetne võrguleht kuulub, on võimalik teada saada domeeniotsingu andmebaasi päringu kaudu, vt näiteks www.internet.ee ja www.domaintools.com. Sealt on võimalik näha, kes on lehe registreerinud (registrant) ja kelle juures on omanik ostnud majutusruumi (technical contact). Ühendust tuleb võtta võrgulehe omanikuga (registreerijaga).
Kui avaldaja poole pöördumine ei anna tulemusi, on Teil võimalik esitada Andmekaitse Inspektsioonile kaebus (vt kaebuse vorm). Andmekaitse Inspektsioon saab menetleda üksnes Eestis aset leidnud andmete töötlemisega seotud juhtumeid. Välismaise võrgulehe omanikul ei ole kohustust reageerida inspektsiooni ettekirjutustele. Seetõttu, kui foto on avaldatud välismaisel võrgulehel, tuleb pöörduda vastava riigi andmekaitseasutuse poole.
2. Kas õigusrikkumise jäädvustamiseks võib inimesi pildistada, filmida?
Isiklikuks otstarbeks inimeste pildistamine ja filmimine on lubatud. Küll aga ei tohi sel juhul andmeid kuskil avalikustada, näiteks videot Youtube’i üles panna või fotosid Facebook’i üles laadida.
Kui inimeste pildistamise ja filmimise eesmärgiks on hilisem andmete avalikustamine, võib seda teha vaid siis, kui salvestisele jäänud inimesed annavad selleks eelneva nõusoleku.
Erandina võib salvestisi avalikustada ka siis, kui isikute suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi, eelkõige kui toime on pandud raske kuritegu. Avalikkuse huvina ei saa käsitleda üldsuse uudishimu äratanud õiguserikkumisi või õnnetusi. Piisavalt tõsine õigusrikkumine ei ole näiteks auto lähitule rike ega avalikus kohas ebakaines olekus viibimine. Samuti ei ole põhjendatud väidetava jalgratta varga või võlgniku andmete avalikustamine.
Andmete avalikustamisel tuleb arvestada ka süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kannatanute andmete avalikustamisest tuleb igal juhul hoiduda. Alaealist, kes pole veel jõudnud kriminaalvastutuse ikka, ei või avalikustada isegi siis, kui ta on toime pannud raske kriminaalkuriteo.
3. Kuidas võib meedias andmeid avalikustada?
Üks võimalus on avalikustada andmeid inimese eelneval nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib andmeid avalikustada siis, kui isiku suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi (reeglina esineb avaliku elu tegelaste, näiteks poliitikute suhtes), see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi. Kõik eelloetletud tingimused peavad esinema korraga, alles siis võib inimese andmeid meedias avalikustada ilma tema nõusolekuta.
Andmete avalikustamine peab toimuma ajakirjanduslikul eesmärgil (informatsiooni ja ideede levitamine, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel). Ajakirjandusliku eesmärgiga ei ole kohe kindlasti tegemist juhul, kui kirjeldatakse näiteks poliitiku eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis kuidagi ei aita kaasa ühiskondlikule debatile või kui avaldatakse sensatsioonilisi ja võikaid uudiseid, õelaid kuulujutte, mille eesmärgiks on erutada lugejate meeli ja lahutada meelt või kui avaldatu ainus eesmärk on solvamine.
Ajakirjanik peab kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi see asjaosalistele võib põhjustada. Seejuures tuleb kindlasti arvestada ka alaealiste laste huvidega. Ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust (ja seega ka enne isikuandmete avalikustamiseks nõusoleku võtmist) tuleb selgitada räägitu võimalikke tagajärgi.
Erandina võib ilma nõusolekuta filmida ja pildistada inimesi avalikus kohas ning avalikel üritustel, kui vaatevälja jäävad inimesed saavad jäädvustamise faktist aru (ei tohi varjatult filmida ega pildistada) ja saavad enda pildile jäämist soovi korral vältida.
4. Kuidas on lubatud kaamerate kasutamine tööjuures?
Valvekaamerate kasutamine isikute ja vara kaitseks on lubatud eeldusel, et kaamerate vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Valvekaamera tuleks suunata selliselt, et vaatevälja jäävad ainult kliendid. Samuti võiks kaamera tööle rakenduda kliendi sisenemisel või töötaja poolt häire andmisel. Töötajate pidevat terve tööaja kestvat jälgimist tuleks igal võimalikul juhul vältida. Sissemurdmiste puhuks seatud kaamerad võiks tööle rakendada ainult tööaja välisel ajal.
Tuleb arvestada, et valvekaamera (mille eesmärk on ennetada ja avastada vargusi ja vandalismi) lindistusi ei või kasutada selleks, et kontrollida, kas töötajad peavad tööajast kinni või kas konkreetne töötaja oli tööle tulles purjus.
Kaameratest, mida kasutatakse klientide, hoonete ja seadmete jälgimiseks isikute või vara kaitseks, tuleb eristada neid seadmeid, mis on suunatud konkreetselt töötajate tegevuse jälgimisele.
Igasugune töötajate jälgimine peab olema adekvaatne ja proportsionaalne meede nende riskide suhtes, mis tööandjal on ning et jälgimist tuleb teostada võimalikest leebemail viisil. Valvekaamerate kasutamist ei saa õigustada ainult majanduslikud argumendid, näiteks väiksemad kindlustusmaksed või seadmete odavam hind.
Ainuüksi kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused kaamerate kasutamiseks. Küll aga võib kaameraid kasutada näiteks tööprotsesside ja tööohutuse tagamise vajadusteks.
Jälgida ei tohi ruume, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks, vaid töötajatele eraviisiliseks kasutamiseks — näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate kapid ja puhkeala. Samuti ei ole lubatud kaameratega jälgida töötaja kabinetti.
