Teadlastele valmistab paevalu autode kasvav hulk ja nende poolt õhku paisatavad heitgaasid. Ilmselt teavad enamvähem kõik, et seda seostatakse maakera soojenemisega ja sealt edasi elu pea peale pööravate kliimamuutustega. Kas teadmine, et tulevikus võib merevesi mitu meetrit kõrgemale tõustes maismaad uputama hakata, paneb oluliselt rohkem autokasutajaid teisi liiklusvahendeid eelistama?

Keskkonna säästmine ei pea tingimata olema nii palju ebamugavusi tekitav nagu autosõidust hoidumine. Prügi sorteerimine on üks näide kergemast kaasalöömisest. Kuid vähesest vaevast hoolimata kiputakse ignoreerima erineva märgistusega prügikaste, toppides kogu prahi ühte konteinerisse.

Ka elemtaarne asi nagu toas lambi kustutamine paistab vahel üle jõu käivat. Ometi pole raske tuli kinni klõpsata, teades, et sellega hoitakse natuke ressurssi kokku.

Internet kubiseb ökonippidest ja telekast ning mujaltki korrutatakse pidevalt säästvama eluviisi olulisust. Kas keskkonnasõbralik eluviis on tõesti tuumafüüsika tasemel ettevõtmine või on asi ainult viitsimises?