ANNA TEADA: Milliste vahenditega peaksid vanemad lapsi mõjutama, et viimased korralikult koolis käiksid ja õpiksid?

ETV dokumentaalsarjas "Üheksandikud" on lõppemas esimene veerand, kuid reaalsus on see, et vaatamata uuele algusele ja õpetajate pingutustele, puuduvad õpilased koolist siiski ülemäära palju ning ka hinded on hoopis halvemaks läinud. Klassi motivatsioon on varasemaga võrreldes veelgi langenud.

Veerandi lõpp on nii klassile kui ka õpetajatele täielik šokk. Tänu puudumistele on õpilastel teadmistes lünki veelgi sisse tulnud ning järele õppimine tundub võimatu. Õpetajad pingutavad kõigest väest, et tekitada klassis huvi kooli ja õppimise vastu. 

Kehalise kasvatuse õpetaja Üllar Kerde eirab ettenähtud 9. klassi kehalise kasvatuse programmi ja mängib poistega palju jalgpalli, et neil kaoks vastumeelsus tunniskäimise vastu ja et nad üldse tundi ilmuks. 

Kerli tunnistab, et tema jaoks ongi ühed ja kahed hinnetelehel tavaline. Kerli ema tunnistab, et tema ei oska lapsi kooliasjades aidata. Noorte eneseusk ja edasi töötamise tahe on täielikult nullis. Mis saab edasi? Kas projekt üldse õnnestub? Mida sellises olukorras ette võtta, kes saaks aidata?

Delfi lugejad leidsid ülekaalukalt, et lapse koolis kohalkäimise eest on eelkõige vastutavad lapsevanem ja õpilane ise.

Samas on näha, et paljudele lapsevanematele käib laste kooliasjades abistamine ja suunamine üle jõu. Kui kodus ei ole kindlat tagalat, siis on ka noorte endi motivatsioon kerge kaduma.

Hea lugeja, avalda kommentaariumis arvamust, mida saaksid vanemad ära teha, et oma lapsi õppeedukuse parandamisel motiveerida. Milliste vahenditega peaksid vanemad oma lapsi mõjutama, et viimased koolikohustust täidaksid? Neil teemadel on võimalik arvamust avaldada ka aadressil [e-mail]. Enim kõlama jäänud mõtted avaldame oma portaalis.

Ei näinud viimast osa? Kasuta järelvaatamise võimalust!