Depressioonis inimest ei tohi murega üksi jätta
Kõige sagedasem depressiooni tekitaja on suhted. Olgu siis pereliikmete, tüdruk/poiss-sõbraga või sõpradega. Toon välja ka paar teist depressiooni mõjutavad tegurit: muutused, mis on seotud vanemasse klassi üleminekuga, tunnete maailma avamise raskused, puudulik suhtlemisoskus, suguelu alustamine, venna või õe sünd.
Depressioonis teismeline ei suuda väljendada oma tundeid selgelt, tal kaob huvi tegeleda enda lemmiktegevustega ja õppeedukus langeb. Tülitsemised on teismelisele õrn teema, mõni on väga hingeline ja pole rohkemat musta masenduse tekkimiseks vaja. Paljudel noorukitel paistab depressioon välja, kuna tusatuju varjamine ei ole nende tugevaim külg.
Kuna sellises faasis hakkab teismeline sõpradest juba eralduma, peab olema erilist püsivust tema kõrval olemiseks ja mõista, et asja annab parandada. Paljud „sõbrad“ aga vannuvad alla. Seetõttu oleks hea, kui depressiooni langenud noorukil oleks mõni vanem sõber, kes oskaks teda aidata.
Asi muutub tõsisemaks, kui nooruk hakkab end kriitiliselt analüüsima ning ebaõnnestumised saavad tema igapäevaseks eluviisiks. See omakorda tekitab ahastust ja suutmatust uuesti üles tõusta, mis on suitsiidile viiv tegur.
Vanemate lahkuminek on sagedane põhjus, miks noorukil tekib depressioon ja mõte endale ots peale teha. Paljud teismelised tunnevad end vanemate lahkuminekus süüdi. Nad arvavad, et olid halvad lapsed, ei käitunud piisavalt hästi ja tema tõttu läksid vanemad lahku. Tegelikkuses on lahkumineku põhjused siiski vanemates endis ja laps ei ole sellega seotud. Lahutatud peredes võib lapse käitumise kõrvalekaldeid esineda veel mitu aastat. Protesti märgiks hakatakse tarvitama narkootikume ja suitsetama. Meelsasti sirutatakse käsi ka alkoholipudeli järele.
Ka üleüldine peresisene suhete halvenemine toob endaga kaasa sügava depressiooni. Vanematest kaugenetakse, sõprussidemed katkevad ning tõmbutakse endasse.
Paljud õpetajad ja lapsevanemad peavad õpilase endassetõmbumist ja vaikimist tavaliseks nähtuseks. Eraldumine võib olla tugev ja last lihtsalt välditakse.
Depressiooni esimesed tunnusmärgid on ärritumine ja viha. Sellele tuleks juba kindlasti reageerida, hiljem oleks arvatavasti liiga hilja. Paraku kipuvad pedagoogid pelgalt nende tunnuste järgi last „probleemseks lapseks“ sildistama. Ning kõige tipuks võetakse oma kogemustepagasist järgmised nooruki mõjutamisvõtted: karjumine, alandamine, tuupimine.
Kuid tulemuseks võib olla enesetapp. Teismeliste ja täiskasvanute enesetappu eristab üks vahe, kuid see on väga tõsiseltvõetav. Nimelt sooritavad noorukid enesetapu hetkeemotsioonide põhjal ega mõtle pikemalt millelegi.
Lapsevanemad peaksid võtma rohkem aega, et enda last kuulata, selle asemel et rabada ja tööd rühmata nagu segased. Inimväärsed suhted on tõeline rikkus, mitte neljakohaline palganumber, mis kord kuus pangaarvele laekub.
