Miks õppida võõrsil?

“Tõsi, Eestis saab hotellindust õppida EHTE -s (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool -toim.), kuid peale pikki otsinguid, uuringuid ning võrdlusi välismaa ülikoolidega, sain aru, et Eesti haridustase ei ole piisav tuleviku kärjääri jaoks, eriti veel siis, kui sooviksin hiljem välismaa kogemust saada,” räägib Eestis elanud ja kasvanud venelanna, kes 5-aastaselt eestikeelsesse lasteaeda pandi ning hiljem ühe Tallinna eliitkooli lõpetas. Neiu, keda lähedased hellitavalt Asjaks kutsuvad, langetas valiku Lõuna-Prantsusmaal asuva ülikooli kasuks. Ta omandas bakalaureusekraadi VATEL International Business School Hotel & Tourism Management’is.

Valik just selle kooli kasuks langes seetõttu, et seal sai Anastasia rakendada prantsuse keelt, mida Gustav Adolfis pakutud gümnaasiumiharidus tal omandada oli võimaldanud ning ühtlasi sai ta kolida riiki, kus alati elada oli soovinud. Vajadus Eestist teistsuguses keskkonnas elamise ja töötamise kogemuse järgi on Anastasiale alati südamelähedane olnud. “Lisaks sain ka oma inglise keele professionaalsemale tasemele viia, kuna loengud olid inglise keeles,” loetleb neiu plusse.

Kitsaskohad

See kõik ei tähenda aga seda, et võõrsil õppimine mingi meelakkumine oleks olnud. Anastasia meenutab esmaseid raskeid momente: “Kodust ja vanematest kaugel, kõik räägivad võõraid keeli, uus ja tundmatu koht…” Peale paari kuud sai neiu aru, et konkurents on tugev ning enda eest tuleb seista ja oma oskuseid peab näitama, sest vastasel juhul ei jõua sellel alal kuigi kaugele. Sellest teadmisest sai tütarlaps indu ning hakkas aktiivselt prantslastega suhtlema ja õppimisele rõhku panema.

Raskused aga seal ei lõppenud, sest neiu valik oli rahaliselt raske koorem ka tema vanematele. Ühiste jõupingutustega sai perekond siiski hakkama ja investeering Anastasia tulevikku on ennast siiani ära tasunud. Loomulikult on tütar oma vanematele abi eest lõpmata tänulik.

Ülikool

Hoolimata välismaal elamise kulukusest olid neiu elamistingimused Marseille lähedal Nimes’is vägagi korralikud. Ühiselamu asus 2 minuti kaugusel ülikoolist ning ka hotellist, kus toimus praktika. Toitlustamine leidis aset ülikooli sööklas, kus võis käia einestamas isegi siis, kui õppetööd ei toimunud. Tublimad kokad võisid endale süüa valmistada ka ühikas, kus ei puudunud väike kööginurk.

Kolme kooliaasta jooksul oli Anastasia õpilaskomitee liige. Seal arutati ning lahendati erinevaid organisatoorseid probleeme. Samuti sai neiu sealt ürituste korraldamise kogemuse.

Praktika

Esimese praktikaga aitas tudengeid koduülikool. Üliõpilased pidid teada andma, millisest linnast ning positsioonist nad huvitatud on. Anastasia valik langes Cannes’i kasuks. Tütarlaps töötas sealse hotelli restoranis 5 kuud hommikuses vahetuses. Kui neiu ennast tõestanud oli, siis usaldati ta õhtusesse vahetusse. “Peale 3-4 nädalat ütles mulle minu ülemus, et ta sõidab teise riiki minema ning jätab mu üksinda kahe teise õpilasega, keda pidin ka mina õpetama,” räägib Anastasia noorele üliõpilasele osaks langenud hämmastavast võimalusest, kuid ühtaegu hirmutavast kohustusest. Karjääri alustamiseks oli tegemist erakordse hüppelauaga. Muidugi ei olnud see sugugi kerge, kuid neiu sai toetust oma kolleegidelt. Alahinnata ei saa ka vanemate emotsionaalset tuge. “Mul oli alati keegi, kellelt sain nõu küsida,” on Anastasia tagasi vaadates tänulik ja õnnelik ühtaegu.

Oma viimase praktika tegi neiu ühes suurimas Ameerika hotelliketi hotellis — Conrad Brussels. Seal 8 kuud väldanud karjääri ajal oli tema ametinimetuseks Business Development Trainee. Kuna see hotellikett osteti ära just peale Anastasia praktika lõppu, otsustas tragi neiu tööd otsida mõnes teises Brüsseli hotellis. “Üks põhjustest, miks ma üldse otsustasin Brüsselisse tööle jääda, oli see, et peale kaht suvepraktikat selles linnas, sain ma endale piisavalt palju häid kontakte,” räägib neiu sellest, kuidas tal õnnestus väga kiiresti saada töökoht ühes Brüsseli parimas hotellis — Hotel Amigo Brussels — Rocco Forte Hotels.

Töö, elu ja tulevik

Eestisse tagasi tulemas neiu ennast ei näe. Õnneks ei ole Brüssel aga Eestist kaugel ja tänu heale lennuühendusele on tal võimalik koju tulla kahe tunniga.

Igapäevatöö prestiižses hotellis on huvitav ja mitmekülgne. Anastasia tähtsamateks ülesanneteks on klientidega suhtlemine, nende hotelli registreerimine, välja kirjutamine, järgmisel päeval saabuvate klientide profiilide ettevalmistamine ja palju muud.

Kõige raskem selle töö puhul on klientide kaebuste lahendamine. “See võtab palju energiat ning kui tahad, et klient sinu juurest naeratusega minema kõnniks, peab olema väga paindlik ning vastutulelik,” teab Anastasia.

Samas on kõik seda väga väärt, sest palk on äraelamiseks piisav. “Saan piisavalt palka, et ise oma korteri, toidu ning trenni eest maksta. See on alles minu esimene aasta, nii et palk on minimaalne. Väga palju raha on raske kõrvale panna, kuid, tasa sõuad, kaugele jõuad,” on oma karjääri alguses olev noor optimistlik.

Enamasti on Anastasial kaks vaba päeva nädalas, mille ta pühendab iseendale või sõpradega ajaveetmisele. Põhitöö kõrvalt õpib ta veel itaalia keelt, käib jõusaalis ning hoiab eesti peredes lapsi. Aktiivne eluviis pakub neiule põnevust ja hoiab teda tegusana.

Hoolimata edukast karjäärist võõrsil, peab Anastasia oma koduks Tallinna. “Seal on ju pere ja vanad head sõbrad ning lemmikud kohad, kus sai lapsepõlves ja nooruses käidud,” ütleb neiu ja lisab, et võimaluse korral üritab ta kasvõi neljaks-viieks päevaks koju tulla. Püsivalt ta Eestisse siiski tagasi tulla ei plaani, sest elu võõrsil pakub arenemiseks rohkem võimalusi ja sobib noore inimese tulevikuplaanidega paremini. “Võõrsil on rohkem võimalusi areneda — nii õpingute kui ka karjääri mõttes, seepärast kipuvad paljud noored, nagu ka mina, välismaale. Muidugi ei tähenda see seda, et see variant kõigile sobib,” lisab ta.

Õnneks on Brüsselis ka Eesti kogukond, paljud Eesti noored teevad oma praktika Euroopa Komisjonis ning seal leidub ka mitmeid peresid, kes mõneks ajaks Euroopa pealinna elama on asunud. Anastasia sõprusringkond on multikultuurne. Enamasti suhtleb neiu belglaste, prantslaste, itaallaste, venelaste, hispaanlaste ja ameeriklastega. “Brüsselis elavaid häid Eesti tuttavaid võin ühe käe sõrmedel kokku lugeda, aga seda sellepärast, et olen teistsuguses seltskonnas, enamasti oma kolleegidega,” räägib neiu.

Loomulikult ei puudu Anastasia töös ka põnevad kohtumised maailmaklassi staaridega. Hotellis, kus neiu töötab, on teiste seas ööbinud Nicole Kidman, Beyonce, Sharon Stone, Eros Ramazzotti, Jean Dujardin ja Stanley Tucci. Neiul on õnnestunud staaridega ka paar lauset vahetada ja nii põgusalt tutvust teha.