Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Eesti noorte jaoks ei ole joomine tabu, see on uhkustamise asi. Mida on noortel igal nädalavahetusel tähistada?

 (24)

olukord peale Õllesummerit
Foto on illustreerivFoto: Andres Putting

Kell tiksub juba hiliseid õhtutunde, kui läbi vanalinna viimaselt kinoseansilt bussile kiirustan. Paratamatult viib mu trajektoor mind läbi Tallinna vanalinna Suur-Karja tänava, rahvasuus tuntud ka kui Bermuda kolmnurga, mis on enne südaööd täitunud sadade inimestega. Silmnähtavalt purjus noorte järjekorrad looklevad mitmete öölokaalide uste taga ning nende hõisked saadavad mind seni kuni bussiuksed mu selja taga sulguvad.

Nädalavahetuseti vanalinnas pidutsemine, millega käib tihedalt koos alkoholi tarbimine, on Eesti noorte seas kujunenud kui sotsiaalseks normiks. Tihtipeale ei piirduta vaid ühel päeval nädalas alkoholi joomisega, sest tudengielu ja võrdlemisi vaba ülikooligraafik soosivad pidutsemisega alustamist juba nädala keskel. Kuna Eestis puudub ka euroopalik joomiskultuur, ei saada noorte pidusid vaid mõni pokaal head veini või pudel kvaliteetõlut. Selliste õhtute eesmärk, mille sihtpunkt on mõni vanalinna ööklubi, pole mitte alkohoolseid jooke nautida, vaid võimalikult kiiresti ja odavalt purju jääda.

Noorte seas on levinud arvamus, et öises linnas pidutsemine on lahe. Nende poole, kes eelistavad oma aega efektiivsemalt, kui igal nädalavahetusel end järjekordselt purju juues, kasutada, vaadatakse pigem viltu. Eesti noorte jaoks ei ole joomine tabu, see on uhkustamise asi.

Seotud lood:

Subjektiivsel hinnangul on keskmine Tallinna vanalinnas pidutseja 18-23 aastane Eesti noor, kel on pooleli bakalaureuseõpingud ja kes ei käi ülikooli kõrvalt töölt – kuidas muidu võiks olla võimalik oma aega mitu korda kuus varajaste hommikutundideni öölokaalides lõbutsedes ja hiljem peavalu ravides raisata? Samas tekib siinkohal küsimus, et kes siis noorte pidutsemisi finantseerib. On see tõesti ülikoolist välja teenitud tulemusstipendium? Selliste eluviiside juures kaheldav.

Loe veel

Lisaks sellele, et eespool kirjeldatud vormis järjepidev pidutsemine ei vii noori nende elus kuidagi positiivses suunas edasi, mõjub see kahjulikult ka tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarvitatakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. Värske Tervise Arengu Instituudi statistika näitab, et 2015. aastal oli absoluutalkoholi tarbimine ühe Eesti täiskasvanud inimese (rahvusvahelise metoodika alusel vanuses 15+) kohta 10,3 liitrit.

Noore inimese kehale on alkoholiga toimetulek aga võrdlemisi raskem kui täiskasvanule, sest alkohol kahjustab noore inimese keha ja aju kaks korda rohkem. Tänapäeval teatakse, et inimese aju areneb 25. eluaastani, kusjuures olulised arengulised protsessid toimuvad vanuses 12–25. Kui noor tarvitab alkoholi, kahjustab see tema aju eesmist osa ning otsmikusagara poolt juhitud protsessid ei arene täielikult välja. See tähendab, et varakult alguse saanud ja sage alkoholitarbimine mõjutab seda, kuivõrd suudab noor inimene endale ise piire seada, võtta vastutust oma otsuste eest, hinnata sobivat reaktsiooni olukorrale, õpitut meelde jätta ja uusi teadmisi omandada.

Kuigi enamik noori on alkoholi kahjulikest mõjudest teadlikud, nähakse halba “kerges” alkoholitarvitamises harva. Ollakse arvamusel, et kogus, mida nädalavahetuseti tarbitakse on piisavalt väike, kuid reaalsuses ei osata alkoholi tarbimisega kaasnevaid riske adekvaatselt hinnata.

Võttes arvesse Eesti noorte seas kehtivaid väärtushinnanguid, levinud käitumismustreid ja alkoholi tarbimisega kaasnevaid terviseprobleeme ning sõltuvusse langemise ohtu, on ühe täiskasvanud eestlase 10,3 liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas hirmutav. Noored võiksid oma tervisele rohkem tähelepanu pöörata ning enne järjekordsele peokutsele vastamist endalt küsida – mida sel nädalavahetusel tähistan? Ehk just nii astume sammukese lähemale sellise sotsiaalse normi rajamisele, mis ei hõlma endas saabuva nädalalõpu ja alkoholi tarbimise vahele automaatselt võrdusmärgi tõmbamist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare