Eestis on häbiasi olla gei
Eestlased peavad end tolerantseteks. See ei ole päris vale, kuna igas riigis on tolerantseid ja mittetolerantseid isikuid. Kuid siin riigis leiab ebatolerantseid inimesi rohkem. Kardetakse seda, mis on võõras. Selle asemel, et võtta aega ning asjaga tutvuda, tehakse see koheselt julmalt maha.
Eestis homoseksuaalne olla oleks nagu häbiasi, sest vaeseke mõnitatakse maatasa. Mõni mõistab seda, mõni ei taha aga sellist inimest tundagi.
Arvatakse, et homod peavad kogu aeg meeletuid orgiaid. Tegelikult armastavad nad omasoolisi samamoodi, nagu heterod. Geid armuvad, tunnevad rõõmu, viha ning armukadedust.
Heterod peavad homosid häbiplekkideks, imestades, kuidas maapind selliseid kanda võib. Ja siis hädaldavad, et nii jääb eestlasi veelgi vähemaks. Homoks ei sünnita, see kalduvus avastatakse täiskasvanuks sirgudes. Sageli kuulen inimeste suust, et homod tuleks saata ravile või psühhiaatri juurde. Neil pole seal midagi teha. Ükski asutus ei ravi homoseksuaalsust inimesest välja.
Mõelda vaid, kui homod saadaksid heteroid sellistesse asutustesse. Iga päev tuleks kuulata vestlusi sellest, kui haige on olla hetero, seda peab ju ravima. Vastasel juhul peaksid heterod taluma ka norivaid sõimusõnu ja pilkehüüdeid peaaegu igal pool. Sellele lisanduks ka heterode tagakiusamine koolis ja avalikus kohas. Vastassoo esindajaga käest kinni hoidmine ei tuleks kõne allagi. Ning suudlemise eest lüüakse risti. Põnev oleks jälgida, kuidas heterod sellesse suhtuvad.
Mõne kodaniku jaoks pakub mõnu homode kallal ilkuda. Vaesel inimesel pole lihtsalt millegagi enda aega sisustada, seepärast ta seda teebki. Võib-olla saab ta kellegi solvamisest ka haiglase naudingu. Sellised tüübid ei saa arugi, et nad miskit valesti on teinud.
Ega nõukogude aja lõpust peale pole miski eriti muutunud. Tol ajal homoseksualiste ei sallitud, ei sallita ka nüüd. Ning kõik, mis tundmatu, tehakse maha, ilma et teatakse asja tagamaid ja millega tegu.
Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Jääb lootus, et ehk tuleb inimestele mõistus koju ning nad jõuavad arusaamisele, et nad on olnud väga sallimatud kaaskodanike suhtes.
