Eestlane Cambridge'is ei nõustu arvamusega, mille kohaselt on välismaal parem elada ja õppida ning Eestis viletsam
Kert Pütsepp (21) õpib Suurbritannias Cambridge'i ülikoolis. Huvi farmaatsia- ja keemiatööstuse vastu on viinud eesti noormehe eriala Chemical Engineering kolmandale kursusele.
Tallinna Reaalkooli kasvandik on alati õppinud eeskujulikult ja palju. “Kuid nohik pole ma kunagi olnud. Uued teadmised ja tarkused, seeläbi avanevad võimalused ja kogemused, võistlemine olümpiaadidel — kõik see on minusse lisanud indu ja motivatsiooni, et jõuda Cambridge’i,” räägib noormees ise ja lisab, et just see on koht, kus tal on võimalus panna oma võimed, oskused ja isiksus proovile koos teiste oma eriala maailma tippudega.
Gümnaasiumi lõpetas Kert kuldmedaliga, head ja väga head tulemused käisid temaga kaasas füüsika-, keemia- ja matemaatikaolümpiaadidel nii pealinnas, vabariigis kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Kert on mõtisklenud selle üle, kuidas keemia- ja füüsikapisik ta üles on leidnud. Kas hakkas ta olümpiaadidel osalema suurest huvist põneva teadusmaailma vastu või on innustus silmapaistvatest tulemusest viinud ta tänaseks sinna, kus ta on. “Eks tõde peitub kuskil vahepeal,” ütleb ta ise.
Nagu edukatel õppuritel kombeks, nii on ka Kert aktiivne väljaspool loenguid ja raamatukogu. Kooli kõrvalt on ta alati olnud mitmekülgne spordiharrastaja. Alg- ja põhikooli ajal mängis noormees aktiivselt tennist, keskkoolis tegeles põhiliselt kergejõustikuga. “Cambridge’is harrastasin sõudmist, sest kus siis veel, kui mitte siin?” naerab Kert. Veel mängib ta kolledži jalgpallimeeskonnas ja arendab oma kodukolledži tenniseklubi.
Eestis oli Kert tihedalt seotud reaalkooli õpilasomavalitsusega, mille president noormees kolmel järjestikusel aastal oli. Koos õpilasmeeskonnaga töötas ta koolielu ja -keskkonna arendamise ja õpilastele lisaväärtuste loomise nimel. See kõik on tänaseks ennast ära tasunud. “Leidsin ja avastasin endas palju jooni, mida teadvustades ja edasi arendades on minu ees avanenud palju uksi ning võimalusi. Mulle meeldib töötada inimestega koos ja ühise eesmärgi nimel tegutsevaid meeskondi juhtida ning vajalikku lisaväärtust loovaid projekte arendada,” räägib Kert, kes seetõttu oma vaba aega ka Cambridge’i erinevate seltsidega seob.
Tõsisemalt tulevikku hakkas Kert vaatama 11. klassis. Mõeldud-tehtud, oli maailma ühte mainekamasse ülikooli kandideerimine eesti noormehe jaoks viljakas. Peamiseks edasiviivaks jõuks peab Kert ambitsiooni, mille kohta ta ütleb: “Inimese õnn ja suurim õnnetus.”
Kert rõhutab, et Eestist võõrsile minek ei ole tema jaoks kunagi olnud eesmärk omaette. “Cambridge’i minek oli seotud vaid sooviga õppida selles ajaloolises ülikoolis ja rikastavas keskkonnas, kus minu valitud erialal eneseteostuseks ja edasiliikumiseks suurepärased võimalused tagatud on,” lahkab noormees oma valiku tagamaid. Nagu ka teised, kes ennast võõrsil teostada on otsustanud, toob Kert välja teistsuguses kultuuriruumis viibimise hindamatu väärtuse. “Olen inimesena palju arenenud, seda kõige laiemas mõttes,” täpsustab ta.
Lisaks elementaarsetele kuludele tuleb üliõpilastel Inglismaa ülikoolides maksta õppemaksu, mis on tudengite jaoks võimalik tänu kohaliku valitsuse tudengisõbralikule õppelaenule. Elamiskuludega aitab toime tulla ka ülikooli pakutav õppetoetus. Kert lisab: “Mind on elus aidanud väga palju minu pere ja lähedased inimesed. Suviti olen töötanud Eestis erinevates keemiatööstuse ettevõtetes, et uusi kogemusi hankida ja vajalikku praktikat saada.” Samuti on noormeest aidanud Noore Õpetlase stipendium, mis lisaks materiaalsele toetusele on viinud teda kokku paljude toredate ja huvitavate inimestega, kellelt noormees välismaal õppimiseks palju indu on saanud.
Valitud kursus Cambridge’is on neli aastat pikk, nii et vähemalt kaks järgmist aastat veedab Kert seal, kus ta hetkel on. “Edasi näen ennast suures farmaatsia- ja keemiatööstuses kogemust hankimas ja karjääri alustamas,” ütleb noormees.
Kert ei leia, et ta oleks Eesist lahkunud nagu välismaale õppima minejate kohta tihti öeldakse. “Ma õpin ja hangin enda jaoks vajalikku kogemust võõrsil. Mina arvan, et kindlasti ei peaks kõik gümnaasiumilõpetajad välismaale tormama. Kaugeltki mitte,” ütleb noormees, kes usub, et Eestis on võimalik omandada väga heal tasemel kõrgharidus. Samas annavad erinevad programmid ja toetussüsteemid võimaluse panna ennast proovile ka välismaises õpikeskkonnas. “Kui minu kandideerimistegevused nii hästi ei oleks teostunud, õpikisin täna südamerahuga Tartus või Tallinnas. Minu ees avanes lihtsalt üks suurepärane võimalus, haarasin kinni,” lisab ta.
Kert teab, et tänases noorte tugevat erialast spetsialiseerumist toetaval tööturul on enese arendamine laias maailmas väga teretulnud nähtus. Eesti noorte võimalus õppida maailma tippülikoolides on midagi, mille üle tuleks siirast rõõmu tunda ja mis aitab tema hinnangul pikemas perspektiivis Eesti arengule väga palju kaasa.
Noormees tunnistab, et põhjuseid äraminemiseks on erinevaid, kuid lisab veendunult: “Arvamused, et Eestis elada ja õppida on vilets, on suur jama. Minu jaoks on noorte uute kogemuste hankimine tähtis igal juhul, olenemata asukohast. Tähtis on lihtsalt jääda eestlaseks!” Kas Kert ise tuleb Eestisse tagasi? “Kui aeg eluteel on minu jaoks õige, põhineb see ehk ainult sisetundel, siis loomulikult, tingimusteta.”
Noormees üritab võõrsil elades hoida tasakaalu õppimise, sportimise, sotsiaalse elu ja oma isikliku aja vahel. Siiani on ta sellega üsna edukalt hakkama saanud. “Ülikoolikeskkond on siin kirev. Enamasti käin igapäevaselt palju läbi palju, sõbraks ja tuttavaks saanud siin aga inimestega üle kogu maailma — Bahreinist, Šveitsist, Prantusmaalt, Ameerikast, Austraaliast ja mujalt. Palju hoian kontakti ka nii siinsete eestlastega, samuti nagu oma heade ja kauaaegsete sõprade ning tuttavatega Eestis.”
Kõige enam tunnebki Kert puudust Eesti inimestest, kuid toob plussina Inglismaa puhul välja tolerantse, traditsioone austava ja salliva ühiskonna, mis tal sealsete oludega kohaneda on aidanud.
