Umbes kaks aastat tagasi elasin Viljandi-suuruses Roskildes, kus jagasin pisikest ruumi nelja kaaskodanikuga ning tegin esimesi samme Taani ühiskonda integreerumiseks. Olin parasjagu leidnud töö restoranis ning lõin usinalt suhtlusvõrgustikku, et õppida tundma erinevaid kultuure ja saada sina-sõbraks võõrkeelega. Esimesed sammud välismaal tundusid vägitegudena ning iga päev oli seiklus – olgu selleks rattasõit, uus loodud tutvus või esimene tudengitöö.

Nüüd, tagasi vaadates, on need kaks ja pool aastat toonud minu ellu hulga erinevaid reise, kogemusi ning elumuutusi. Taani õpingute esimesel suvel otsustasin minna Ameerikasse tudengitöös kätt proovima, mis oli tõenäoliselt üks keerulisemaid asju, mis ma oma elu jooksul teinud olen.

Taani naastes jätkusid õpingud ülikoolis ning sain pakkumise asuda juhiabiks ühes pealinna restoranis. Lisaks otsustasin liituda AIESECiga, mis on siin, nagu Eestiski üks aktiivsemaid tudengiorganisatsioone. AIESEC andis mulle võimaluse proovida kätt treeningute korraldamisel ning lisaks sain osaleda müügitiimi tegevuses, mis andis mulle võimaluse edasi arendada juba Ameerikas omandatud müügitöö oskusi.

Poole aasta pärast said minu praktika otsingud eduka lõpu ning allkirjastasin praktikalepingu Ungaris, teadmata midagi riigist, kuhu paari kuu pärast lendama pidin. Praktika ise on nimelt enamiku Taani koolide õppekava üks kohustuslikke mooduleid ning minu arvates üks väärtuslikum osa siinse õppekava juures. Praktika pakub võimaluse enese proovilepanekuks ning võimaldab töökogemuse, mida tööturule sisenemisel hädasti tarvis on. Uus võimalus avas ukse ning enne kui arugi sain, töötasin järgnevad 7 kuud (ametlik praktikanõue Taanis jääb 3-4 kuu vahemikku) juristidele suunatud tööportaalis turundus- ja müügiassistendina.

Ma tundsin, et see rahvusvaheline praktikakogemus rikastas mind vähemalt sama palju kui eelnevad poolteist aastat õpinguid Taanis. Lisaks sellele pakkus praktika mulle võimaluse reisida – seitsme kuu jooksul jõudsin ma külastada 8 erinevat riiki.

Pärast praktikat tegin oma elus suuri muutusi, vahetasin ülikooli ning asusin elama Kopenhaagenisse. Praegusel hetkel õpin korraga kahes ülikoolis, üks neist on Copenhaagen Business Academy ja teine maailma parimate ärikoolide hulka kuuluv Copenhagen Business School, aitan house-muusika firmat sotsiaalmeedia ja üritusturundusega ning mõnel korral kuus olen abiks Tivoli Hotellis konverentside korraldamisega.

Enne bakalaureusekraadi omandamist ootab mind ees viimane semester õppimist ning valikaine, mis viib mind kuuks ajaks Malaisia ärikeskkonda analüüsima. Lisaks sellele tuleb suvel taaskord alustada kolme kuu pikkuse praktikaga, kas Taanis, kodumaal või kuskil mujal, eks seda näitab tulevik.

Pikemas plaanis on soov olla kasulik ka Eesti ettevõtetele. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et koduigatsus hakkab järjest rohkem ligi hiilima, kuid ennekõike soovin, et üha rohkem Eesti ettevõtteid jõuaksid välisturgudele ja et meie noortel oleks, kus töötada. Seega ei välista ma võimalust, et aasta või paari pärast olen taas kodumaal, lihtsalt kogemuse ja keeleoskuse võrra rikkamana.

Teile, kes te pole veel otsustanud, kas minna välismaale õppima või mitte, ütlen, et see on parim otsus, mis ma oma elus teinud olen, aga kindlasti pole välismaal õppimine kõigile. Kui tunned, et oled valmis järgmised aastad elama elu, kus iga päev toob endaga üllatusi ja uusi lahendamist vajavaid olukordi, leidma palju uusi sõpru ja tuttavaid ning järjepidevalt õppima, siis tuult tiibadesse.

Tegelikult polegi see protsess raske, kontakteeru Dream Foundationiga – leia sihtriik, vali välja ülikoolid, soorita keeletest, pane oma motivatsioon paberile kirja ning mis kõige tähtsam, leia inimesed, kes sinu unistust toetavad ja sulle kaasa elavad. Siinkohal tahaks teha suure pai oma perele ja sõpradele!