1. Tee endale selgeks matemaatika põhitõed (rombil on kõik neli külge võrdse pikkusega, ruut on täisnurkne romb jne). Ära proovi mehhaaniliselt pähe õppida tüüpülesannete lahendamiseks vajalike tegevuste järjekorda.

2. Eelnimetatud põhitõdedest on olulisim täisnurkne kolmnurk: mis on siinus, koosinus ja tangens; kuidas kasutada Pythagorase teoreemi, milline on kolmnurga sisenurkade summa ja nii edasi. Kolmnurga hingeelu läbi ja lõhki tundes peaks saama juba pooled eksamipunktid kätte.

3. Hakates eksamiks aktiivselt õppima, kirjuta A4-suuruses paberile iga suurema teema ja selle teemaga seotud põhilised valemid koos tähiste selgitustega. Pole mõtet kirjutada ringi pindala arvutamiseks valemeid S=pii*r*r ning S=pii*d*d/4, kuna tegelikult piisab ühest. Samuti pole mõtet meelde jätta taandatud ruutvõrrandi lahendi valemit, kuna igasugust ruutvõrrandit saab lahendada taandamata ruutvõrrandi lahendi valemiga.

Kui mõlemad A4 paberi pooled said täis, siis oled kohe kindlasti kirjutanud liiga palju valemeid ja meelde need kõik niikuinii ei jää. Tõmba pooled valemid maha (kui ei tea, millised on ebavajalikud ja kergesti tuletatavad, siis küsi näiteks oma õpetajalt) ja vormista uus valemileht.

4. Proovi lahendada ports erinevaid ülesandeid selle valemilehe abiga, nii et enne lahendamise alustamist lahendust ega vastust ei piilu.

5. Iga ülesande lahendamise alguses tee enda jaoks joonis, graafik, tabel või mõni muu visuaal. Geomeetriaülesannete puhul on see niikuinii hädavajalik, kuid ka tekstülesannete lahendamise teeb lähteolukorda kujutav joonis või tabel oluliselt lihtsamaks.

6. Joonis võiks olla võimalikult täpne: millimeetreid pole vaja taga ajada, kuid võrdkülgne kolmnurk võiks võrdkülgset kolmnurka ka meenutada. Hiljem on võimalik täpselt jooniselt ka ligikaudseid geomeetriaülesande vastuseid mõõta ja prognoosida. Joonlaua kasutamine on rangelt soovituslik.

7. Joonis peab olema piisavalt suur, et sinna peale mahuks kirjutama ka arvväärtusi või tähiseid nii, et selle kõige juures ei muutuks täisnurkne kolmnurk sodihunnikuks.

8. Õpi joonestama une pealt siinuse, tangensi, eksponentfunktsiooni, parabooli ja hüperbooli graafikuid. Kõiki väärtuseid pähe õppida pole mõtet, kuna neid teab kalkulaator. Samuti proovi läbi joonistada, kuidas muutub funktsiooni kuju, kui muuta mõnda algparameetrit (y=2x graafik tõuseb järsemalt kui y=x graafik jne).

9. Ruumilisi geomeetriaülesandeid lihtsusta enda jaoks seni, kuni saad tasapinnalise joonise (enamikul juhtudest saab koonust kujutada lahenduse ajal kolmnurgana ja pärast alles ruumala või pindala arvutamiseks võta arvesse fakt, et ta tegelikult oli koonus)

10. Proovi lahendada ülesandeid koos sõbraga nii, et te ei vaata õiget lahendust enne, kui mõlemal on ülesanne valmis. Siis võrrelge lahenduskäike ja seletage üksteisele, mida teha oli vaja.

11. Ära kasuta õppimise ajal telefoni. Mitte midagi ei juhtu, kui sa pole Facebookis paar tundi kättesaadav. Kui kellelgi on sind tõesti väga vaja, küll ta siis helistab.

12. Eksamieelsel ööl ei tasu poole hommikuni õppida, vaid mõistlik on kaheksa tundi magada. Matemaatikaeksamil on parem olla puhanud loll, kui väsinud geenius. Kui arvad, et sa ei saa eksamiärevuse tõttu uinuda, siis võta aegsasti sisse mõni rahustav tablett (palderjanipõhised, looduslikud käsimüügitooted ajavad reeglina asja ära).

13. Eksamile minnes võta kaasa täislaetud akuga taskuarvuti, joonlaud, mall, varu kirjutusvahendid, veepudel ja šokolaad ning välju kodust piisavalt vara.

14. Kirjuta eksamitööd lahendades ülesande juurde ka lahendus- või mõttekäik. See tagab esiteks paremad punktid, aga aitab ka sul endal ülesande lahendusele kaasa mõelda.

15. Ära liialt pabista - matemaatikaeksam ei ole elu ega surma küsimus. Kui sa ikkagi tunned, et saad eelnevalt lahendatud ülesannete sisust aru, siis tuleb tõenäoliselt ka hea tulemus. Ja isegi kui ei tule, siis saab enamikes kõrgkoolides teha ka alternatiivset sisseastumiseksamit.