EKSPERIMENT: 7 päeva hommikujooksu — kas rõõmuküllased hommikud või põrguringid?
Eksperimendi jooksul kaardistasin oma aegu ja muid olulisi näitajaid ning kuigi need oluliselt ei paranenud, on iga jooksuajal kulunud sekund ikkagi parem kui mitte midagi.
Seitsmel päeval jooksin ühte ja sama rada nii eksperimendi kui ka enesearengu huvides. Igahommikuse distantsi pikkuseks kujunes 2,25 km mis on minu kui mitte just kõige paremas füüsilises vormis oleva keskkooli õpilase jaoks täpselt paras - piisavalt pikk, aga samas mitte liiga väsitav.
Esimest korda ajasin jooksutossud jalga 10. märtsil, tegu oli ühe ääretult karge ning päiksepaistelise esmaspäeva hommikuga. Äratus oli mul pandud kella kuueks. Ega mul tavaliselt ei ole raskusi koolipäevadel üles tõusmisega, aga teadmine, et kööki pudru järele minemise asemel tuleb ajada dressid selga ning tossud jalga, tegi üles-saamise kuidagi 100 korda hullemaks.
Kuidagi suutsin ma ennast siiski püsti saada ja riidesse panna ning seejärel välja sundida. Jooksu alguses oli veel hämar, aga viimaseid samme kodu poole tehes säras juba päike.
Esimese jooksupäeva üldmulje oli hea. Väsimust polnud üldse tunda ning omamoodi lõbus oli vaadata vanureid, kes nii vara üles olid ärganud ja välja eksinud. Mõtlesin, et mis neil nii varajasel hommikutunnil küll plaanis oli? Esimese päeva ajaks oli 16.19, millega ma jäin täitsa rahule.
Edasi kulges eksperiment üllatavalt ja sündmustenapilt. Ajaliselt läks iga päevaga umbes 5 sekundit maha, arvatavasti seetõttu, et keha hakkas juba harjuma uue rütmiga. Nii oligi eksperimendi viimasel päeval mu ajaks 15.20 ning energiat oli iga päev kohe tuntavalt rohkem.
Ühest asjast ma ei saanudki üle - sellest esimesest voodist välja astumisest, kui on selline tunne, et oleksid valmis kasvõi oma ema maha müüma, et 30 minutit veel logeleda.
Kokkuvõtteks, hommikuti jooksmine on tervisele väga kasulik ning ei kulu kaua, et juurdetekkinud energia endast märku hakkaks andma. Ausalt öeldes ega need viimased pool tundi und kellelegi päevas ekstra energiat ei anna. Vähemalt mitte nii palju kui väike hommikune sörk. Ja kindlasti saab ka voodist kiiremini tõustud, kui juba kuujagu hommikujooksu alast kogemust olemas. Minu soovitus lugejale oleks igatahes selline: pühi rähm silmast ning ämblikuvõrk tossult ning mine tee oma elu paremaks!
