Elust Rootsi rahvaülikoolis - päevad algavad kell 7 ja süüa saab hästi

Olen Tiina Kilkson, kes kirjutab ühe-tähe raamatuid ning nüüd kirjutan teile õpingutest Rootsi rahvaülikoolis.

27. juuli õhtul astusin Rootsi laeva peale ja hommikuks olin Stockholmis ning sealt edasi läbi linna Göteborgi rongi peale, mis on kiirrong ja sõidab Stockholmist Göteborgi kõigest 3,5 tunniga ja seal tuli mul veelkord bussiga 1,5 tundi sõita ja kohal ma olingi Tjörnis, kus asub Bildströmka Rahvaülikool.

Kiirrong sõitis ikka nii kiiresti, et kõrvad kippusid lukku minema, aga aknas oli ilus vaadata mägesi ja kõrgeid sildu, kust me üle sõitsime. Eesti rongid sõidavad ikka palju aeglasemalt. Mul ei olnud täpset aadressigi kaasas, aga õnneks tuldi mulle autoga vastu, et 3 kilomeetrit ei pidanud kompsudega jala tulema.

Jõudsin üks päev enne rahvaülikooli algust ja tutvusin pisut ümbrusega, jalgrattad on meil tasuta kasutada. Muidugi peab siin kiivri pähe panema, sest teed on mägised ja järsud. Hiljem üks kukkus oma käeluu katki siin koolitusel, kui rattaga käis sõitmas.

29. juulil oli rootsi keele taseme testimine. Sain 18 punkti 50st ja õppejõud küsis, et kas tahan minna algajate gruppi või kesktaseme gruppi. Valisin algajate grupi, et ei peaks öösel järgi õppima ja saab rahulikult õppida. Küsimused olid ka näiteks Rootsi jalgpallurite kohta ja ministrite kohta, Rootsi põhjapoolseimat tippu küsiti ja muidugi grammatika, mis mul on nõrk.

Esmaspäeva õhtul oli meil kogunemine ja tutvumine ümbruse ja kooliga. Näidati, kus saab pesu pesta, kus arvuti klass asub, kus saab sorteeritud prügi panna. Just see prügi sorteerimine on siin väga oluline. Komposti eraldi, klaas, paber, olme jne. Eestis veel prügi sorteerimine nii harjumuspärane ei ole kui Rootsis.

30. juuli algasid tunnid rahvaülikoolis. Kõik käib siin ainult rootsi keeles, arvasin, et õpetatakse inglise keele baasil, kuid ei. Selgitatakse rootsi keeles kõike ja peab püüdma aru saada. Kooli saamiseks pidi ka kirjutama rootsi keelse cv ja põhjenduse, miks tahad kooli tulla ja nõutud oli, et oleksid õppinud 1-2 aastat rootsi keelt.

Endistele sovietimaade kodanikele on kool 60% hinnaga (850 eurot kolm nädalat) + edasi ja tagasi sõidupiletid. Päris kallis lõbu, kuid siin saab palju uusi tutvusi ja hea keele praktika keele keskonnas.

Päeva hinnaks tuleb umbes 40 eurot, mis sisaldab ööbimist kahestes tubades, sööki 3 korda päevas + ooted, õppematerjalid (raamat, kaustik), rootsi keele tunnid 3x1,5 tundi, kohalikud reisid bussiga (Göteborgi, Marstrandi, Bohusläni) ja laevaga. Ööbimine koos hommikusöögiga maksab siin kandis üksnes 30 eurot öö, seega kool polegi nii kallis.

Meid on siin 45 + 45 kahest erinevast firmast tulnud üle maailma ja palju on venelasi, on ka sakslasi, soomlasi, inglane, austraallanna. Põhiliselt kahekümnendates naised, kes tahavad rootsi keele ja kultuuriga kurssi viia ja ei pelga suve raisata õppimisele, kui teised on rannas ja joovad õlu.

Kool algab vahel juba 7.00 võimlemisega, seda on meil vahel. Hommikusöök algab 7.45 ja toitu jääb ülegi, kiirustama ei pea. Rootsilaud on kaetud, mis sisaldab pudru, erinevate moosidega (aprikoosimoos on siin väga populaarne moos pudru peale ja saia peale), veel saab teha võileidu singi, juustu, Falunivorstiga, paprikad jne.

Rootslased armastavad hästi süüa ja Rootsi toidukultuuri tutvustatakse siin ka meile. Joogiks kohv, tee, piim, mahl. Vali mida soovid. 8.45-10.20 on meil rootsi keel, siis kohvipaus ja 10.50-12.10 jälle rootsi keel ning siis rikkalik lõunasöök.

Mida rootslased siis lõunaks söövad? Väga populaarne on lihapallid, kana, lõhe, krevetid ja kõrvale salat (6 erinevat sorti iga päev meil siin koolis), kartuli,makarooni või riisi kõrvale. Näiteks oli meil ka suvekõrvitsasupp, ma kõike toiduaineid ei tunne ka, mida siin pakutakse.

Peale lõunat on meil sageli külalisõppejõud, kes treenivad hääldust, tutvustavad poliitikat, käime mägedes ronimas ja kohaliku loodusega tutvumas, laulame ja harjutame uusi viise, et õhtuti, kui meil on siin peod, saaksime koos laulda. Sageli on õhtuti kas pidu või kino.

Mängisime läbi näiteks Rootsi jaanipäeva ja õppisime Rootsi jaanipäeva laule ja tantse. Jaanipäeva juurde käib ka siin suur joomine, kuid õlu on siin 2,1 kangus ja siidril 1 kanguse kraad. Tänavatel kusagil joodikuid ei laaberda ja rootslased armastavad makse maksta, millest paljud eestlased kõrvale hoiavad.

Kogu aeg siin tänatakse ja tervitatakse ja ollakse üldse väga viisakad ja naeratatakse palju. Eks ole ju põhjust naeratada, kui rootslane teenib 3000 eurot kuus, kes keelt ei oska, teenib 1500 eurot kuus. Rootsi keele oskust hinnatakse siin väga kõrgelt.

Üks õhtu oli meil ka Rootsi perekonna ja nende koduga võimalik tutvuda. Maalgi elatakse ilusates uutes majades, kaunilt kujundatud aiaga, nagu meil ainult kõige rikkamad. Elustandard on ikka Rootsis teine. Rääkisime rootslastega Eestist ja nad ei saanud aru, kuidas 250 euroga saab pensionär Eestis ära elada, kui toit on umbes sama kallis, kui Rootsis.

Muidugi ka Rootsis on probleeme, eriti põhjas, kus on palju pimedust ja külma talvel, seal on paljudel depressioon. Teenused on Rootsis väga kallid, pidin ootamatult külastama arsti ja ta võttis väikse asja eest 1450 SEK, mis on umbes 145 eurot. Juuksur on siin samuti väga kallis ja hambaarst ka, aga neid ma õnneks ei vajanud.

Ühel õhtul oli meil vähi pidu, kus sõime vähke. Esmalt oli meil koolitus, kuidas vähke puhastada ja söömine võiski alata, sest ega seal midagi rasket ei olnud. Sõin esimest korda elus vähki ja väga maitsev oli.

10. augustil oli meil Göteborgi linna külastus, mis asub siit Tjörnist 1 tunnise sõidu kaugusel. Buss sõitis üle kõrgete mägede ja üle sildade. Rootslaste jaoks on Eesti tasandik, kus pidi vaid üks mägi olema, mis mäe moodi välja näeb.

Külastasin botaanikaaeda Göteborgis, mis on Rootsi suurim. Küll oli ikka ilus ja kasvuhoones tuli vihmametsa moodi udu, nagu päris vihmametsas kohe. Käsin ka hobikunstipoes ja sõitsin hop-in ja hop-off bussiga ühe ringi, kus sai kõrvaklappidest kuulata giidi juttu kuues erinevas keeles, ma valisin rootsi keele, et keelt praktiseerida.

Põsktubakas on siin väga populaarne nii meeste kui ka naiste hulgas, sest paljudes kohtades ei tohi suitsetada. Meie õppejõudki siin Rootsis paneb tunnis oma põsktubaka põske ja on eluga rahul. Põsktubakas maksab 45 SEKi.

Sellised on minu kahe nädala muljed Rootsi rahvaülikoolist. Kirjutage teised ka, kus maal olete Rahvaülikoolis käinud ja kuidas seal oli. Alustaks sellistel teemadel kirjutamise sarja.

Mina olen selle reisiga väga rahul ja soovitan ka teistele keelelaagritesse tulekut. Vabal ajal suhtleme omavahel ka ainult rootsi keeles siin laagris. Üks nädal on veel ees, ootan põnevusega.