Erakonnad on ettevaatlikud koolivõrgu lubadustes, ega selgita, kui suuri muudatusi nad pooldavad
Eesti tänane koolivõrk on siinse hariduse vajadustele ilmselgelt suureks jäänud, sest see on üles ehitatud aegadele, kui aastas sündis 21 000 last. Viimasel kümnel aastal on sündivus olnud märkimisväärselt väiksem. 2013. aastal sündis Eestis 13,5 000 last ning 2040. aastaks langeb see näitaja prognoosi kohaselt veelgi — 10-11 000-le.
Praxise ülevaade valimislubadustest toob välja, et praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teema programmi kirjutanud. EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat ühe lausega, mistõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata.
Mõttekoja hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss toob välja, et Keskerakond eristub teistest, kuna on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele ning praegu toimuvate muutuste jätkamisele, pooldades väikeste ja nö täistsükligümnaasiumide säilimist. „IRL, RE ja SDE toetavad pigem seniste muutustega jätkamist. IRL ja SDE on REga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval,“ teeb Kirss kokkuvõtte.
Mõttekoja ülevaatest selgub, et kui IRL, SDE ja RE pooldavad riigigümnaasiume, siis KE puhul ei ole see selge. „Keskerakond küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski osutab teistsugusele poliitikale kui see, mida senised valitsused on eelistanud,“ sõnab Kirss.
Eksperdi sõnul jäävad erakondade programmid üsna napisõnaliseks selles osas, kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse. Vaid RE on seda lühidalt programmis maininud: optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös KOVide ja vabaühendustega. „Arvestades, et kohalikud omavalitsused on Eestis koolipidajad ning iga omavalitsus soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita,“ ütleb Kirss.
Kui õpilaste arv on kahanenud viimase kaheksa aastaga 22%, siis koolide arv vaid 10%. Nende arengute tulemuseks on ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine — koolid on suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36% (Soomes 52%, OECD riikide keskmine u 60%).
Praxis koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele ehk teisisõnu tõi välja, kui suur on erinevus tegelike koolide vajaduse ning praegu eksisteerivate koolide vahel. Kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks siis peaks Eesti põhikoolide arv 2020. aastal olema 352, mis on 132 kooli võrra vähem kui praegu. Maakondade võrdlus näitab, et koolivõrgu optimeerimise vajadus puudutab maakondi erinevalt: on maakondi, kus juba praegu on saavutatud prognoosiga sarnane olukord, kuid on ka maakondi, mis vajaksid koolivõrgus olulisi muudatusi. Vajalikud muudatused gümnaasiumivõrgus aga oleks praegusega võrreldes veelgi suuremad.
Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.
