Kunagi olin ma suhtes noormehega (kutsume teda edaspidi Karliks), kellel oli patoloogiline kalduvus protestida vastu kõikidele soovitustele ja nõuannetele, mis ma talle pakkusin. Seda isegi siis, kui ta ise minult nõu küsis. Ma ei ole üks nendest tüdrukutest, keda Sa kuuled alatasa kiunumas: "Sa oled kogu aeg oma sõpradega ja huvitud jalgpallist rohkem, kui minust. Tegele rohkem minuga!" Minu pakutud nõuanded teenisid vähemalt minu enda arvates alati minu kallima parimaid huve. Alati, kui ma pakkusin välja midagi stiilis: "Karl, Sa ütlesid, et tunned, et oled kogu aeg unine ja pea on paks, lähme jalutama, ehk teeb hapnik ja värske õhk Sulle head," vastas ta umbes nii: "Aga, kust ma tean, et mul sellest parem hakkab? Ma ei viitsi ilmaasjata jalutada." Samas, kui sarnaseid asju kirjutas tuntud või tundmatu isik tuntud või tundmata netiportaalis, siis oli sellel tema jaoks alati tõepõhi all ja ta ei seadnud seda küsimärgi alla.

Ma olen sellele hiljem palju mõelnud, miks see nii võis olla. Mulle tundub, et ise interneti avarustest tõe - ja tarkuselätteid otsides, jäi talle mingisugune valik ning see tegi selle idee justkui tema enda omaks.

Mingis mõttes võistlevad mehed naistega alati. Paljudel on hirm, et nad annavad liiga suure kontrolli naise kätte ja kaotaks sellega justkui osakese oma mehelikkusest ja iseseisvusest. Pange tähele, et sellist duelli peetakse tihti just oma lähima inimesega. Partneris nähakse kedagi, kes kujutab ohtu noormehe enda vabadusele või identiteedile. Selline ebakindlus võib esineda mitmetes erinevates olukordades, kuid nutikad tüdrukud tunnevad selle ära ja õpivad vastavalt käituma.

Järgmine kord, kui ma tahtsin, et Karl vaataks minuga filmi, mis ilmselt ei olnud päris tema teetass, siis jaurasin talle spontaanselt jutu käigus, et ma ei saa aru, mis vaimustus kõikidel minu kooli poistel peale on tulnud, et nad just sellest filmist alatasa räägivad. Ei läinud kaua, kui Karlil kinopiletid taskus olid ja me "tema initsiatiivil" kinno  minu väljavalitud filmi vaatama läksime.