Muusika

Festivali kireva muusikavaliku kasuks kõnelebki kõige enam žanrite erinevus. Nii sai seal kuulata nii sünt-pop'i, räppi, funk'i kui ka palju muud. Peale muusika said festivalikülastajad nautida kunstiväljapanekuid, installatsioone ja kino.

Flow festivali kõrghetkedeks võib pidada hip-hop'i legend Outkasti 20ndat juubelikontserti, Lõuna-Aafrika räpp-reiv sensatsiooni Die Antwoord, publikut pööraselt hullutanud Röyksopp & Robynit ning Blood Orange'it (aka Devonté "Dev" Hynes'i). Minu isiklikeks lemmikuteks olid veel talvel Eestit väisanud Bonobo ja New Yorgi duo Darkside (aka Nicolas Jaar ja Dave Harrington).

Paraku olin ma suure Little Dragon'i fännina nende live'is äärmiselt pettunud ja tundus, et ma ei olnud ainukene. Meie seltskond lahkus juba enne kontserdi lõppu. Peale selle, et see jäi üldiselt kuidagi nõrgaks, tegeles Rootsi elektroonilise muusika lipulaev innukamalt oma uue albumi promomisega, kuigi publik oleks juba varem (kontserdi alguses) oodanud lugusid nende populaarselt ja kriitikute poolt soojalt vastuvõetud (teiselt) stuudioalbumilt Machine Dreams.

Korraldus

Iga linnavurle teab, et halb korraldus, ilm ja vähene uni võivad mõnusa festarikogemuse totaalselt tuksi keerata. Eestlastele on festivalikogemustest kõige tuttavam ilmselt Lätis toimuva Positivuse oma. Kui paljusid telgis magamine ja mudamülkad ei hirmuta, vaid on märgiliseks osaks suvisest festivalikogemusest (sel aastal kasutas osa Positivusel rokkijaid sopaloike suisa basseinina), siis minu näol on tegemist pirtsaka festarikülastaja musternäidisega. Telgis ma ei maga ja ainukesed jalavarjud, mida ma metsa all toimuva festivali tohuvapohus kanda julgen, on Hunterid. Grillvorsti ja friikartuli järjekorras mind seismas ei näe, seega kokkuvõtlikult nõuab festivalil ellujäämine (loe: söömine ja puhkamine) minult heroilisi pingutusi ja hoolikat planeerimist.

Õnneks näitas Flow festival, et ka minusuguste jaoks on lootust. Soov tarbida palju head muusikat 3 päeva jooksul, ei pea tingimata võrduma vorstilõhna, mudamängude ja dušivõõrutusega. Suvilahtis toimunud Flow on tõeline linnafestar asfalteeritud alal, ilma telklata, see-eest lugematute rikkalike toidukohtade ja baaridega. Olin meeldivalt üllatunud, et ma ei näinud festivalil mitte ühtegi eestlasele tuttavat räuskavat õlleturisti, vaid ilusaid viisakaid inimesi, kes olid tulnud nautima muusikat ja lasid seda teha ka teistel.

Rikkalik toidukohtade valik ei pakkunud mitte ainult näljakustutust, vaid erakordseid maitseelamusi. Oma menüüsid olid kohal tutvustamas enam kui 30 tõeliselt omapärast Helsingi restorani. Olin eriti õnnelik, et selleaastane menüüde kujundusteema oli pühendatud taimetoitlusele. Paraku ei ole see suund Tallinna toidukohtade menüüdes veel nii rikkalik, kuid mul oli hea meel näha, et nii paljud inimesed, kellest enamik ei olnud kindlasti taimetoitlased, otsustasid just selle toiduvaliku kasuks ja ma ei kuulnud kedagi nurisemas, vastupidi. Erinevad salatid, wokid, burgerid ja paljud muud taimetoiduhõrgutised olid vaieldamatult rikkalikumad kui traditsioonilised friikartulid ja grillvorstikesed.

Kui siiani olen täheldanud, et korraldajad lasevad festivalialal terve päeva prügil koguneda ja rahval selle sees marineerida, ning et juba mõned tunnid pärast ürituse algust ujuvad välikäimlad üle ja WC-paber on otsas, siis Flow'l oli olukord vastupidine. Rõõmsatujulised koristajad käisid ringi kogu aeg ja said mahti vahepeal ka puusa nõksutada. Ma ei sattunud ühtegi korda WC-sse, kus ei oleks paberit olnud. Samuti ei esinenud seal väliüritustele "kohustuslikke" järjekordi.

Kokkuvõttes on mul hea meel, et need muusikast eraldiseisvad asjad, mis isegi kõige muljetavaldavama muusikavalikuga festari paljude jaoks ära võivad rikkuda, tegid Flow festivali veel nauditavamaks. Nii erinevatest väljapanekutest kui ka toidust ja prügiga ümberkäimisest kumas jõuliselt sõnum: hoolida maailmast ja teistest inimestest.

Vaata fotosid SIIT!