Kahepäevasel simulatsioonil esinesid sõnavõtuga Audentese erakooli direktor Ahto Orav, ÜRO Eesti esinduse peasekretär Juliane Jokinen ja esindaja Gaspar Shabad, Transferwise’i terrorismivastase rahastamise konsultant Dave Bullock, Briti suursaadik Christopher Holtby ning erukindral Ants Laaneots. Lisaks gümnasistidest delegaatidele lõid vaatlejana kaasa Audentese erakooli IB õppe ning seitsme muu kooli üheksanda klassi õpilased.
Mitu noort diplomaati jagasid meiega ÜRO simulatsioonis osalemise kogemusi.

Lydia Kurus (Audentese spordigümnaasium):
Mini Model United Nationsi simulatsioonis esindasin inimõiguste nõukogus Venemaa föderatsiooni. See ümberkehastumine riigi delegaadiks oli kahtlemata äärmiselt huvitav. Tuli täielikult kõrvale jätta enda tõekspidamised ning keskenduda hoopis teise riigi esindamisele. Venemaad oli võrreldes mõne väikeriigiga lihtne esindada, sest tegemist on suurriigiga, mille poliitikat ja seisukohti kõik päris hästi teadsid.
Simulatsioon oli väga põnev ja hariv. Taas sain kinnitust, et enne selliseid üritusi ei tohiks endas kahelda ega karta tundmatus kohas vette hüppamist. Peamine on ikka see, et endal oleks lõbus ja tore. Simulatsioon oli suurepärane võimalus praktiseerida inglise keeles esinemist, kõnede pidamist ning viisakalt ja põhjendatult argumenteerimist. Peale selle leidsin jälle uusi tutvusi ning õppisin riigi esindajana sõlmima üleilmseid liite ja kokkuleppeid.
Mäng nõudis tugevat rühmatööd ning üksteise usaldamist ja tiimina koos arenemist. Seisukohtade võtmisel ja tegevuse planeerimisel pidi arvestama mitte ainult enda riigi ja rahvaga, vaid ka liitlaste, nõukogu ning teiste ÜRO liikmesriikidega.
Saime kõik kinnitust sellele, kui raske on poliitikas tegelikult üksmeelele jõuda, ning nägime, et ühegi võimaliku lahenduse korral ei saa täielikult rahule jääda kõik osalised. Siiski oli aktiivsete, mõistlike ja arukate noortega koos inimõiguste ning nende rikkumiste, eriti ISISe tegude üle arutlemine äärmiselt võrratu.

Kristjan Erik Liive (Tallinna 21. kool):

Esindasin ÜRO simulatsioonil Malaisiat, mis osutus arutelus üllatavalt heaks lähtepunktiks. Erinevalt mõnest suurriigist pole Malaisial ISISe kriisi suhtes veel väga täpselt reguleeritud seisukohta, mis andis võimaluse olla mõnes küsimuses paindlikum. Eks see lihtsustas delegaadirolli sisse elamist. Kuid puudust ei tulnud ka olukordadest, kus riigile sobivate otsuste tegemisel tuli isiklik seisukoht täielikult kõrvale jätta.
Nõukogusisesel debatil jäi Malaisia aeg-ajalt koos mõne muu riigiga selgesse vähemusse. Teisalt aga õnnestus pika diskussiooni tulemusel sisse viia ka mõned vägagi malaisiameelsed lahendused, mis tegelikult rõhutab läbirääkimiste tähtsust rahvusvahelistes suhetes.
Üldiselt andis ÜRO simulatsioon diplomaatiast äärmiselt hea arusaama. Olukord, kus mitmeid kuid lihvitud resolutsioon lõpuks maha hääletatakse, on nüüd minu jaoks loogiline, sest ebamääraste ja kohati vasturääkivate punktidega dokument võib kasu asemel hoopis kahju tuua. See kõlab küll iseenesestmõistetavana, kuid kõrvaltvaatajana selle peale sageli ei mõtle.

Elisabeth Alla (Audentese erakooli IB õpe):
Esindasin simulatsioonil Šveitsi. Enne konverentsi oli närv sees ja valmistumine keeruline, kuna infot leidus väga palju. Kõige keerulisem oli nendel hetkedel, kui pidin seisma arvamuste eest, mida ma muidu ei poolda. Kõik laabus ja lõpuks kadus ka närv, pärast seda oli kogu protsess üdini lõbus.
See oli minu esimene ÜRO inimõiguste simulatsioon ja kõik oli väga positiivne. Uued tutvused ja väitlemine tulevad alati kasuks. See kogemus aitas mul saada üle kartusest väidelda ja arvamust avaldada. Lisaks sellele õppisin esindama seisukohti, mida ma iseendana ei pooldaks. Jään juba pikisilmi ootama järgmise aasta simulatsiooni.