FOTOD: Õpilased arvustavad koolitoitu

Kui eestis oleks ühe laste lõuna maksumus 5 eurot siis koolides söödaks juba restorani toitu.

Meie koolis on küll toit väga hea ja kodune, mille eest hoolitsevad kunagised restoranikokkad!!!

Heaolu ühiskond, mis muud. Viis eurot ei jõua meil isegi igapäev töölkäijad maksta, kes lõunat väljas söövad. Koolilõunast rääkimata.

Olen ise ka seal koolis õppinud ja toidud on tõesti maitsvad! Kui kodus hommikul süüa ei jõudnud, siis teadsid, et koolist saab ka - hommikul pakutakse putru, hommikuhelbeid jms. Ja lõunasöögil on valik üpris suur, igaüks leiab endale meelepärase. Taani mõistes hinnad soodsad, eestlaste jaoks jah veits palju.

viis eurot jah. viie euro eest võiks mõndagi taldrikul olla. mis see siis ära pole. pubiski saad viie euriga maitsvat toitu kõhu täis. ja pole meie koolitoidul ka enamasti häda midagi. hind alla kahe euro. mis selle artikli mõte ka oli?

No ilmselt on delfi sattunud lugema Šoti koolitüdruku Martha Payne'i blogi. See 9-aastane tüdruk hakkas oma koolilõunaid üles pildistama ja arvustama. Tekitas võimudele palju peavalu ja mingil hetkel keelati tal isegi blogipidamine ära. Aga blogi oli selleks ajaks juba väga populaarseks saanud ja keeld tekitas lausa ülemaailmse protsestilaine. Rahva nõudmisel anti siis tüdrukule luba edasi blogida. Sinna saadavad pilte koolilõunatest õpilased/üliõpilased kogu maailmast. Noh, eks delfi siis otsustas ideed plagieerida. Muuseas, soovitan tutvuda Martha blogiga neverseconds.blogspot. com. Täitsa huvitav on vaadata, mida süüakse koolis näiteks Jaapanis ja Islandil ja Ameerikas ja Taanis. Mõni võiks talle Eesti koolilõuna pildi ka saata.

milleks selline asi küll?

Pole sel hernesuppil häda midagi, olen mina seda söönud ,lapsed jne..Hernesuppi võib keeta kas heaks või halvaks.Kui iga päev hakata lapsele hõrgutisi jagama ,mida siis pidu päeval üle jääb, ihata ikka paremat.Toit on toit ja toidust tuileb lugu pidada ja lastele seda lugupidamist edasi õpetada.Hirmus on vaadata seda nurisemist ja toidu raiskamist.Saksas elades nägin oopis teistsugust suhtumist, isegi rikkas ei larista söögiga ja tervislik toit erines küll sellest mida siin tervisliku toidu pähe pakkuti.Vanasti sõid kõik inimesed hernesuppi ja muid lihtsaid toite aga nii haigeid lapsi kui tänapäeval küll polnud.Seega teeb igaüks järeldused tervisliku toitumiase kohta

Hm, enamik taanlasi armastab rasvast, nende võileivadki on väga karmi kattega :)

Noh, viiner küll nüüd mingi tervislik ja täisväärtuslik toit ei ole!

kust selline teadmine pärit? Võõrustasin suvel tervet majatäit taanlasi ja ei märganud mingit rasvase lembust, hoopis vastupidi. Minu pakutud rasvasisaldusega piima asemel varusid nad endale hoopis 0,1 % piima, mida siis hommikul müsli või täiesti tavaliste kaerahelvestega (!) sõid. Ja võileiva peale meeldis neile eriti oma aias kasvatatud roheline salat.

Küll oleks tore kui see nii oleks aga paraku viimase 10-15 aasta jooksul on Eesti Naine kas laiskusest või töökoormusest tingitud mugavusest võõrdunud söögi tegemisest ja ca 60% lasteaia ja algklasside lastest ei toitu normaalselt. ST: ei sööda juurvilju; puuvilju; kala; liha; kana. Andke ette ainult kartulikrõpse; viinereid ja saiakesi/pirukaid.!Olin ise mõned aastad tagasi tõsises hädas sõbranne ca 12 aastase lapsega. Kutsusin nii emme kui lapse enda juurde Jaanipäevaks ja ei kõlvanud ei sashlõkk; ei grillkana; ei grillkala; ei toorsalat. Nõuti viinereid ja tavalist valget poesaia. Mul polnud paraku kumbatki ja solvunud sõbranne läks oma lapsega kl. 22 ajal juba koju Lasnamäe paneelide vahele Nõmme mändide alt.
Mis sellistest lastest täiskasvanuna saab - oleme lugenud juba viimaste aastate KJ raportitets : iga neljas on Kaitseväkke kõlbmatu. Masendav!

juhin tähelepanu, et seal maksti toidu eest kaalu järgi. Ei ole nii , et 5 euro eest kühvelda palju soovid.

Idee on hea, hoolimata sellest, et kuskilt mujalt laenatud.
Koolitoidust on meil räägitud ka ja võiks edaspidigi rääkida.
Viimane tervisliku koolitoidu jutt lehes oli täiesti Jamie Oliveri saatest maha kirjutatud. See muidugi ei pisenda ettevõtmise väärtust, sest jalgrattaid leiutatakse ikka ja jälle erinevais paigus.
Aga viimane osa - lõhnareklaam on mu meelest täiesti kohatu!

Mäletan neid pekitükke suppides ja kastmetes juba lasteaiast saati. Kui selline kogemata suhu sattus, käis vastikusevärin kehast läbi ja halvemal juhul tekkis okserefleks. Välja sülitada ei tohtinud, sest lasteaias, kus käisin, võis selle eest laualapiga vastu vahtimist saada. Koolis jätkus pekitükkide serveerimine aga siis oli neid lihtsam vältida, kui olid piisavalt osav neid tagasi potti kukutama. Jube, et mõned asjad siin elus ikka ei muutu - 25 aastat hiljem kaunil EV ajal peavad lapsed ikka pekitükikastet ja pekitükisuppi sööma.