Hämmastav! Internetis leviva "Pixar'i teooria" järgi on kõik multikad tegelikult üks pikk maailmalõpust rääkiv lugu
Jon Negroni veebilehelt alguse saanud "Pixar'i teooria" kohaselt on kõik Pixar'i poolt tehtud multikad (alates filmist "A Bugs life" kuni Pixar'i viimase filmini "Kollide Ülikool") omavahel seotud ja toimivad samas universumis.
Kõik algab filmist "Vaprake" ("Brave"), mis leiab aset 14.-15. sajandil. See film annab taustateadmised ja selgitab, miks loomad rääkida oskavad. Lisaks oskavad inimeste sarnaselt käituda ka esemed, nagu näiteks nõia töökojas tantsivad harjad, seda kõike tänu maagiale. See film selgitab, miks loomad näiteks filmis "Ratatouille" rääkida oskavad.
Siis toimub hüpe 1950.-1960. aastatesse, filmis "Imelised" ("The Incredibles") kus näeme vihjeid maailmale, mille on üle võtnud masinad. Samuti tutvustab see kurja tegelase Sündroomi (Syndrome) võimu uue energia, nullpunktienergia üle, millele tänu näiteks mänguasjad ja erinevad masinad "ellu ärkavad".
"Lelulugu 2" ("Toy Story 2") aga toimub aastates 1997-1998, paar aastat enne "Lelulugu" ("Toy Story") esimest osa. Esimeses filmis näeme, kuidas Sündroomi leiutatud energia mänguasjadele mõjub - need ärkavad ellu ja tunnevad end inimestena või vähemalt inimeste sarnaste olenditena. "Lelulugu" filmi teises osas aga näeme, kuidas mänguasjad arvavad, et inmestest kaugel olemine on neile surmav.
2003. aastas toimuvas "Kalapoeg Nemo" ("Finding Nemo") filmis aga näeme, kuidas nullpunktienergia kaladele ja mere-elukatele mõjuma hakanud on - nad tunnevad tundeid, oskavad rääkida ja päästavad vangistuses elanud kalasid inimeste käest. Dory lugemisvõime ja vaalade keele oskamine näitab, kuidas kalad arenevad.
Aastas 2007 aset leidvas "Ratatouille" filmis on näha, kuidas loomad (rotid) inimesi kardavad ja vihkavad. See on ühtlasi ka film, kus inimesed avastavad, et loomad rääkida oskavad, sest loomad on kogu selle aja inimeste eest oma kõnevõimet varjanud.
2010. aastas toimuvas filmis "Lelulugu 2" ("Toy story 2") saab näha, kuidas inimeste ja objektide vaheline sõda tekkima hakkab. Seal kordub ka taas suurkorporatsiooni Buy-N-Large kordus, kelle logosid Pixar'i filmides näha võib.
2011. ja 2016. aasta vahel toimuvas filmis "Üles" ("Up") selgub aga, et inimesed on objektide kõneoskuse pärast kibestunud. Seal treenib Charles Muntz koerte armeed, mis mänguasjade vastu hakkama peaks. Samuti on Charlesi maja müügis ja seda tahetakse lammutada, sest BNL tahab linnas laieneda. Samuti on selge, et Buy-N-Large on masinate poolt juhitav firma.
Pärast filmis "Üles" olnud sündmuseid võtab BNL maailma üle ning muretseb iga inimese vajaduste eest (nagu nad väidavad filmis "Wall-E"). Selline tarbimiskultuur aga muudab planeedi kõrbeks ja inimesed pagevad sellelt (samuti näha filmis "Wall-E"). Aastateks 2100-2200 on planeedil vaid masinad, näiteks autod, kes filmis "Autod" ("Cars") isekeskis lõbutsevad ja elusid elavad. Inimestest on maailm tühi, autod ja muud masinad on inimeste käitumismaneerid üle võtnud ja elavad planeedil nagu inimesed.
"Autod 2" ("Cars 2") aga näitab, mis autod planeediga teevad - 600-700 aastaga on maakera naftast tühjaks pumbatud ning täielikult reostatud. Wall-E tegutsebki planeedi puhastamisega, kui avastab siis, et on möödunud piisav aeg, et inimesed tagasi planeedile tulla saaks.
Oleme endaga juba kolmandas aastatuhandes, kui vaatame filmi "Bug's life", kus näeme, kuidas putukad on nullpunktienergiast mõjutatuna ning värskelt taassündinud planeedil oma ühiskonna üles seadnud. Näeme putukate elu, linnakuid, isegi masinaid.
Aastatel 4500-5000 näeme aga, kuidas inimesed ja loomad on edasi arenenud ning alles on vaid kollid, filmis "Kollide kompanii" ("Monsters Inc.") ja "Kollide Ülikool" ("Monsters University") näeme, kuidas kollidel pole inimeste ja naftata enam energiat. Tehnoloogia on aga nii kaugele arenenud, et nad suudavad energiat inimlaste kisast ja naerust toota. Kuidas aga inimlasteni jõuda, kui neid enam tuhandeid aastaid ei eksisteeri? Kollid leiutavad uksed, mis on ajarändeportaalid. Nad rändavad ajas uste kaudu tagasi ning koguvad energiat minevikus elanud lastelt.
Lugu jõuab aga suure ringiga tagasi algusesse. Mäletad filmis "Vaprake" ("Brave") olnud nõida? Tegu on "Kollide kompaniis" nähtud tüdruku Boo-ga, kes avastas, et uksed on ajaportaalid. Ta rändab kogemata tuhandeid aastaid ajas tagasi ning läheb kollide nägemisest hulluks, saades eraklikuks nõiaks. "Vaprakeses" on ka näha, kuidas ta puidu järgi hull on - puit on ju materjal, millest on tehtud ajaportaalid - uksed! Seda kõike kinnitab aga väike Sully, keda "Vaprakeses" ühele puutükile joonistatuna näha võib.
