Terve protsess kandideerimisest kuni Hollandisse kolimiseni võttis aega umbes viis kuud. Selle sees oli palju erinevaid protseduure alustades keeletestist lõpetades korteri otsimisega. Kuna mul ühtegi eestlasest või muust rahvusest kontakti Hollandis ei olnud, siis pidin kõik elukorralduslikud küsimused ise lahendama. Siinkohal pean mainima, et kogu see protsess läks minu jaoks üllatavalt lihtsalt.

Kõikvõimalikud veebisaidid, kust sai infot turul olevate tubade kohta, olid hollandikeelsed, või vähemasti 50-50 inglise keeles, kuid tänu Google Translate’ile sain üldjoones asjadest aru ning kõik vastused minu meilidele tulid inglise keeles.

Õnneks leidsin ühe kinnisvarafirma, mis oli nõus minuga lepingu sõlmima juba enne reaalset kohtumist ning nii saingi kohe esimesel päeval oma uude „koju“ sisse kolida. Oma hilisemate korteriotsingute läbi olen selgeks saanud, et suur roll on tutvustel ning ainult kinnisvarafirma hoolde ei tasu oma saatust usaldada. Parim viis tudengina endale midagi leida, on läbi veebikeskkondade kamernet.nl, kamertje.nl ning marktplaats.nl. Lisaks tasub ringi vaadata erinevates Facebooki gruppides ning küsida nõu sõpradelt-tuttavatelt.

Tõelist kultuurišokki ma oma sisseelamise aja jooksul ei kogenud. Küll aga olid mõningad punktid, mis mind üllatasid. Näiteks jalatsite kandmine siseruumides, mis on täiesti normaalne hoolimata sellest, kas põrandal on laminaat või lumivalge vaip. Üllatav oli ka see, kui tohutult kaua võtavad aega formaalsused nagu pangas arveldusarve avamine või linnavalitsuses enda elanikuks registreerimine. Ja kui tohutult palju erinevaid dokumente on selleks vaja. Siiski pean mainima, et taolisi asjaajamisi mul Eestis kuigi tihti ette ei tulnud ning ehk ongi need protseduurid väga aeganõudvad. Kuid kõige selle kõrval pean ütlema, et teeninduskultuur ja inimesed üldse on siin väga abivalmid ning oskavad alati häid soovitusi anda, kuidas asju paremini ja kiiremini ajada.

Kõige suurem raskus oli töökoha leidmine. Selleks, et natukenegi oma raha teenida ning Hollandi riigilt õppetoetust saada, pidin kulutama umbes pool aastat töö otsinguteks ja teine kolm kuud õppetoetuse dokumentidega tegelemiseks. Siinkohal on ka oluline mainida, et kui on plaan Hollandis tööle asuda, peab kindlasti võtma ka kohaliku tervisekindlustuse, kuna ilma selleta ametlikku lepingut ei sõlmita. Selle igakuine makse algab kusagil 80 eurost, kuid on olemas võimalus ka riigipoolset toetust saada ning see igakuine summa tagantjärgi tagasi saada.

Jah, tööpakkumisi siin on, kuid olles rahvusvaheline üliõpilane, kes ei oska kohalikku keelt, on võimalused üsnagi kasinad. Kuid kui töö leidmise soov on suur, siis lõpuks see ka õnnestub, tuleb jällegi küsida tuttavatelt või siis viia oma CV koristusfirmadesse, kuna need on peaaegu ainsad kohad, kus ka ilma keeleoskuseta hakkama saab.

Kõige selle praktilise kõrval on siiski ju ka teine pool — tudengielu. Õppetöö Hanze Univeristys on keskendunud õpetamisele läbi praktiliste ülesannete. Igal semestril koostatakse 4-5liikmelised tiimid, kes peavad juhendaja abiga läbi viima mõne projekti. Kui esimesel aastal on kliendid, kellele projekti tehakse n-ö kujutletavad, siis teisel kursusel on tegu juba reaalsete klientidega, kes parima tiimi isegi enda heaks tööle võivad palgata. Projektide kõrvalt õpitakse loomulikult ka teoreetilisi aineid ning lihvitakse oma oskusi inglise keeles, esitluste ning graafilise disaini alal.

Lisaks pakub Groningen palju võimalusi vaba aja veetmiseks. Ülikooli juures on spordiklubi, kus leiab endale eriala pea igas spordivaldkonnas. Kui aga ei ole soovi spordiklubiga liituda, siis siinsed tänavad ja pargid on suurepärased hommikuse või õhtuse sörgi tegemiseks. Selle kõrval on alati võimalus veeta mõnus päev pargis või erinevates kohvikutes või kaunitel tänavatel jalutades ning siinse imelise arhitektuuriga tutvudes. Loomulikult on alati võimalus aega veeta sõpru külastades.

Minu siinsed sõbrad on pärit paljudest erinevatest riikidest (Vietnam, Saksamaa, Ukraina, Holland) ning tänu sellele saab esimese kogemuse paljude eri kultuuridega ka ilma reisimata. Esimese Hollandis elatud aasta jooksul ei kohanud ma ühtegi eestlast ning see pani mind arvama, et olen ainus omasuguste seas. Nüüdseks on mu arvamus ümber lükatud ning võin väita, et Eesti kogukond Groningenis ja Hollandis on üsnagi suur, kuid läbikäimine, on vähemalt minu jaoks veidikene kasin.

Ööelu on siin samuti kirju ning klubisid leidub igale muusikamaitsele. Erinevalt enamikest teistest Hollandi linnadest on Groningeni klubid avatud varajaste hommikutundideni ja nii ei saa imeks panna, kui mõni suurem pidu lõppeb alles kell 8-9 pühapäeva hommikul. Õhkkond pidudel on alati sõbralik ja klubikaklusi või muid ebameeldivusi kuigi tihti ette ei tule.

Kindlasti soovitaksin kõikidel välismaale õppima minejatel kaaluda ka Hollandit ühe variandinda. See pisikene, kuid väga tihedalt asustatud riik, pakub tohutult võimalusi pea igas eluvaldkonnas ning lisaks sellele satute mõnusalt rahvuslahelisse seltskonda, kus leiab tutvusi igast maailmanurgast.

Tahad võita tahvelarvutit? Vaata SIIA!