Jutt, et noorus on allakäinud on nii igipõline, et selle vastu ei ole teha mitte midagi. Ka meie, praegused noored, räägime tõenäoliselt kunagi samasugust juttu. Erinevus seisneb võib-olla selles, et kui praegu räägivad vanurid, et meie sinuvanuselt juba lüpsime karjalaudas lehmi ja elasime oma elu, mitte ei vahtinud päev otsa arvuti ees, siis meie räägime võib-olla, et meie istusime sinuvanuselt Facebookis mitte ei rallinud kosmoselaevaga ringi.

Aga noorus on siiski noorus, ja seda on antud ainult lühike periood elust. Tuleb võtta kõik, mida võtta annab. Enamus noori igatsevad välismaale, kas siis tööle, kooli või lihtsalt seiklema. Vanem kontingent muidugi räägib poejärjekorras, et küll noored on ikka rumalad ja lähevad kodumaalt minema.

Aga las räägivad! Küll need noored kah ühel päeval tagasi tulevad. Mõnda aega maailmas ringi vaadata ei ole ju mitte teps halb. Uutmoodi töökogemused, teistsugune kultuur ja haridussüsteem. See kõik annab ainult hulga kogemusi ning on lihtsam ka kodumaal läbi lüüa, kui CV's seisab, et oled töötanud Wall Street'il või lõpetanud Oxfordi ülikooli. Kasu lõikab sellest meie enda vabariik, kahju on aga pea-aegu olematu!

Noorte liigne alkoholi tarbimine on levinud üle maailma. Noorus juuakse lihtsalt maha. Samas aga annab see kogemuse kogu eluks ning õpetab nii mõndagi.

Alkohol on tihtipeale just see, mis sõelub meie seast välja need nõrgemad ja saamatumad, muutes meid üldsuse mõttes hoopis tugevamaks. Kui ikka ei ole piisavalt iseloomu, et joomist piirata ning 13 aastaselt võetud õllesõõmust saab alkoholism kogu eluks, siis on see just õige mõõdupuu selekteerima meie seast tugevamaid, kes meie riiki püsti hoiavad.

Nii et ka alkoholismist võib abi olla, määramaks, milline inimene on ühiskonnale kõlblik ja milline heidik. Liigne alkohol kuulub paratamatult nooruse juurde ning selle vastu ei saa ükski seadus. Tuleb lihtsalt leida viis, kuidas sellest ise kasu lõigata ja elus edasi jõuda!

Järgmine aktuaalne aspekt on noorte kuritegevus. Kuritegevus mitte enda elatamise mõttes (nt. varastest tänavalapsed) vaid lihtsalt räuskamine ja laamendamine. Linnas elades on üsna tavaline, et tuleb öösel ärgata purjus noorte möla peale. Halvimal juhul käiakse mööda linna ning lõhutakse bussijaamu, vistakse aknaid sisse ja hävitatakse kõik muu, mis teele ette jääb.

Igal oinal aga on oma mihklipäev ning ühel päeval saavad ka sellised karistada. Politsei poolt tehtud karistus jätab pleki kogu eluks ning tihti ongi oma võimalused helgema tuleviku ees maha mängitud. Sellistest saavadki lihtsalt mõttetud huligaanid või narkomaanid. Nende vastu ei ole isegi mõtet võidelda, nad hävitavad end ise!

Sellised noored, kes oma elu maha joovad, süstivad või on lihtsalt hakanud kriminaalideks, annavad aga võimaluse teistele. Nad loobuvad konkurentsist tööjõu- ja "eluturul" ning nende arvelt kasvab üles üha uusi põlvkondi, kes vapralt meie riiki teenivad.

See võib tunduga küll imelik, aga just selliste inimeste pealt meie lonkav ühiskond tervenebki. Alkohol, narkootikumid ja kriminaalsus mõjuvad kui ravim, mis sõelub meie seast välja nõrgad, saamatud ja tahtejõutud. Sellised inimesed hävitavad end ise!

Näiteks 30 000-st 20 aastasest noorest, kes on kõik alkoholi, süstla või politsei sõbralikud, jääb 10 aasta pärast järgi 25 000 kolmekümnest tervet täiskasvanut, kes on tulnud toime elu keerdkäikudega ning on valimis vastu astuma pensionipõlvele. Täpselt niimodi "hukatuslik" noorus toodabki normaalseid inimesi, olgugi, et vahepeal tekib väike "juhuslik kadu".