Lisaks õhupallilennutamisele toimus koolis ka kolm keskkonnateemalist õpituba 1) Mis on atmosfäär? 2) Hapniku ja süsihappegaasi määramine õhus 3) Atmosfäär ja kiirgus.

Nii õpitubade kui õhupalli lennutamist aitasid läbi viia nii TÜ füüsika ja geograafia eriala magistrandid ja doktorandid kui ka õppejõud, Eesti Füüsika Selts ning KIK.

Õhupalli lennutamisega võeti osa ka rahvusvahelisest õhupallide lennutamise võistlusest "Global Space Balloon Challenge". Tegemist on rahvusvahelise üritusega, millest saab osa võtta nii algajana kui ka professionaalsemal tasemel. Võistelda saab näiteks kõige kõrgemale lennanud õhupall, parim õhupalli disain, parim foto, parim, teaduseksperiment jne.

Õhupalli nimeks oli Ilmapall ning selle lõplikuks kõrguseks jäi 32 777 meetrit. Suurim kiirus õhupalli tõusul oli 12 m/s.

Kaardil kajastub esialgne sõit Tartust Kanepisse. Kaardil olev musta täpiga märge on koht, kus õhupall purunes ja last alla hakkas kukkuma.