INTERVJUU noorte võrkpallikoondislasega: kui teised puhkavad, peab sportlane tihti ohverdama vaba aja treeningutele või võistlustele
Kust tekkis huvi ja kui vanalt alustasid treeningutega?
Otsest huvi võrkpalli vastu esialgu ei olnudki. Algselt panid vanemad mind poistekoori laulma, aga siis arvas isa, et tüütu oleks käia esinemistel ja parema meelega vaataks hoopis spordivõistlusi. Spordipisik on mul alati sees olnud, sest juba noorena käisin isaga kaasas lauatennist mängimas, kuid see ei pakkunud mulle huvi ja vanemad panid mind võrkpalli trenni. Treeningutega alustasin seitsme aastaselt.
Milliste klubide all oled mänginud ?
Kõik need kümme aastat olen kuulunud Saaremaa Spordikooli rivistusse. Kolm viimast aastat olen lisaks mänginud noortekoondises ja eelmisest aastast Audentese I liiga meeskonnas.
Kelle käe läbi oled jõudnud noortekoondisesse?
Esimeseks treeneriks oli Gabriel Sepp, kes treenis mind 3 aastat. Suurem hüpe toimus Toomas Jasmini käe all, tänu kellele olen ma jõudnud nii kaugele. Hetkel õpin treener Raul Reiteri valvsa pilgu all teist aastat.
Üle-eelmise aasta suvel said kutse õpingute jätkamiseks Audentese Spordigümnaasiumis. Kuidas näeb seal välja sinu päevaplaan?
Päevaplaan on väga hästi koostatud. Hommikusöök on kell 7:00 -8:15 ja tunnid algavad kell 8.30. Koolis tuleb käia 3 tundi, peale seda on treening, mis kestab 2 tundi.
Siis järgneb lõunasöök ja 3 või 4 õppetundi, mis kestavad kuni 16:45. Õhtune trenn on 2 tundi pikk, mis algab kell 17:00. Päev lõppeb õhtusöögiga kell 19:00.
Kuidas on sporditulemusi mõjutanud Audentesesse minek?
Kuna varem oli ainult üks trenn päevas, siis varasemaga võrreldes on nüüd koormused suurenenud ja seega on ka tulemused märgatavalt paranenud. Ilmselt mõjutab ka paremuse poole see, et Audenteses on Eesti parimad võimalused tegelemaks tippspordiga, sest õppetöö ja treening on hästi jaotatud ja kõik õpetajad arvestavad, et neil on tegemist tulevaste tippsportlastega ning sportimisse suhtutakse sama tähtsalt kui haridusse.
Millised on olnud siiani sinu parimad saavutused?
Mitmeid kordi oleme olnud Saaremaa meeskonnaga Eesti meistrid mitmes eri vanuseklassis. Olen saanud korduvalt parima mängija tiitleid. Rannavõrkpallis oleme Taavi Arulaga (paariline) võitnud hulgaliselt esikohti. Esimesel aastal noortekoondises olles valiti mind turniiri parimaks mängijaks ja koondisega oleme saavutanud mitmeid märkimisväärseid tulemusi.
Kes on sinu eeskujud?
Kuna ma ei ole eriti pikk (190cm) siis on minu eeskujudeks just lühemad mängumehed. Põhiliseks eeskujuks pean Kristjan Õuekallast, kes on esindanud pikka aega Eesti koondist.
Mis on edasised plaanid peale gümnaasiumi lõpetamist?
Peale gümnaasiumi lõpetamist tahaksin minna TTÜ-sse õppima ja kooli kõrvalt asuda mängima mõnda Eesti tipp-klubisse, näiteks Tallinna Selverisse või TTÜ meeskonda. Suur unistus on tulevikus esindada Eestit meeste koondises.
Mõni hea nõuanne noortele spordikarjääriga alustajatele?
Kõige tähtsam on uskuda endasse. Suurt rolli mängib tahtejõud, sest tihtipeale, kui teised on koolivaheajal või puhkavad nädalavahetusteti, peab sportlane ohverdama vaba aja võistlustele või spordilaagritele ja treeningutele. See, kes endasse usub, lööb kindlasti spordis läbi ja jõuab kaugele!
