Intervjuu noortega: Kui oluline on haridus?
Juba noortel inimestel on valikud, kuidas nad koolis õppima hakkavad ning millega edasi tegelevad. Mõni otsustab koolis käia korralikult ja kohusetundlikult, teine jätab jällegi koolipäevi vahele, tehes midagi enda jaoks põnevamat.
Kerkivad küsimused, kellele seda kooli ikka vaja on, eesti keelt pole vaja, kui rääkida oskan, matemaatikat pole vaja, kui on olemas kalkulaator jne. Tegelikkuses on haridust just vaja noores eas omandada, kuna sellises vanuses on kõige lihtsam õppida, aju areneb ning seetõttu areneb ka inimene ise.
Õpitakse ikkagi iseenda jaoks, seetõttu võib teha ka muid valikuid, näiteks jätta gümnaasiumisse minemata, kui leitakse enda jaoks sobiv töö ning mugav elu.
Intervjueerisin kahte samaealist noort, kes oma elus teinud erinevaid valikuid. Üks on otsustanud kohusetundlikult talitada ja on oma haridustee kiitusega läbi käinud, teine on otsustanud rohkem puhata ja vähem koolis käia.
Millega praegu tegeled ja mida õpid?
Mari: Ma õpin Tartu ülikoolis bioloogiat, esimest aastat.
Jaanus: Töötan põhimõtteliselt autopesijana.
Miks selle valiku kasuks otsustasid?
Mari: Mind on alati huvitanud loodus ja teadus. Olen mõelnud suunata oma tegevusi teaduse suunas. Juba väiksena uurisin erinevaid entsüklopeediaid.
Jaanus: Sest olen laisk! Tegelikult on ming huvitanud logistika ja igasugune tehnika, kuid pole sinnamaani veel jõudnud.
Kuidas põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine edenes?
Mari: Olen olnud alati väga kohusetundlik. Põhikooli lõpetasin kiitusega, kuid gümnaasiumis läksin veidi laisemaks kätte, vaatamata sellele sooritasin lõpueksamid edukalt, sest mul on elus oma valikud, kuhu jõuda ja pingutan nende nimel.
Jaanus: Põhikoolis suutsin isegi positiivsetele hinnetele õppida, kuigi laisklesin ja jätsin kodutöid tegemata, suutsin siiski lõpetada. Keskkool jäi küll pooleli.
Kas kahetsed ka mõnda valikut?
Mari: Kuigi ma ei plaaninud gümnaasiumi medaliga lõpetada, oleksin tegelikult võinud siiski rohkem pingutada, et medalit kätte saada. Tagasi vaadates ei oleks see nii raske olnud.
Jaanus: Põhikoolis läksin üsna laisaks ning hakkasin suhtlema inimestega, kes ei õppinud hästi. Sellepärast langes ka minu õppeedukus. Mulle ei jäänud asjad meelde, sest lobisesin, tegelesin millegi muuga, sest peas tiirlesid mõtted kooli mõttetusest. Kahetsen, et ei jäänud enda kooli gümnaasiumisse vaid läksin kutsekooli. Olin noor ja loll. Nüüd tean, et kutsekooli akadeemiline haridus pole piisavalt hea, et sooritada hästi lõpueksameid, selleks peab ise juurde õppima, kuid vähemalt suutsin omandada teadmisi valitud erialal, kuid kahjuks ei lõpetanud seda.
Kuidas oma praeguse eluga rahul oled?
Mari: Väga rahul! Ülikoolis on tõesti vägev käia! Parim valik üldse on ülikooli minna, sest siin saab teada, mis inimest ennast huvitab. Ülikooli ei anna võrreldagi gümnaasiumiga, kuna põhimõtted elu kohta on siin teistsugused ning realistlikud. Õppida on palju, kuid teema on huvitav ning lihtsam, kui gümnaasiumis.
Jaanus: S**t! Eelmise töökoha palk oli kehv, õnneks leidsin uue töökoha, kus on võib-olla veidi parem palk, kuid töö ise on raske ja tüütu. Mõnikord peale tööd on tüdimus sees nagu polekski enam midagi teha. Tahaksin hoopis õppida TTÜ-s midagi väga põnevat. Seal on palju huvitavaid ja paeluvaid erialasid.
Kas sul on mõni soovitus noortele õppimise suhtes?
Mari: Tuleb end hästi harjutada õppima ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine on oluline. Mida paremini lõpetad gümaasiumi, seda rohkem on valikuid. Sellisel juhul on võimalik valida ise, mida oma eluga peale hakata, mitte ei otsusta elu sinu eest!
Jaanus: Käige koolis ja olge toredad! Alguses tundub kooliskäimine mõttetu, kuid tagantjärgi tean, et oleksin võinud seda teha. Nüüd saan vähemalt seda teistele soovitada, kuid kindlasti kõik noored, kes soovivad omandada mõnda eriala võiksid rahulikult kutsekooli minna ja selle ära lõpetada. Kutsekoolist saab samuti keskhariduse kätte.
