Käisin ninali nagu meritäht ja võitsin kaastunde taarakottidega joodikutelt, kes minuga hingesugulust tundsid

Lugu juhtus mitu aastat tagasi suvel. Pidin jõudma kiirelt Kristiine keskuse juurest Tallinna Kaubamaja juurde. Ise ontliku ja sportliku välimusega naisterahvas, liikusin raudteeviadukti poolt mööda kõnniteed Kristiine keskuse ees oleva trollipeatuse poole.

Ootamatult saabus peatusesse minu trollibuss. Lisasin sammu ja sprintisin, kuna oli oluline kiirelt kesklinna jõuda. Mul oli juba paras hoog sees, kui ühtäkki minu tenniskinga nina haakus kõnniteel oleva asfaldikonaruse taha kinni. Keha alumine osa jäi seega ootamatult paigale, ülemine osa aga jätkas liikumist eelnevalt valitud jooksukiirusel ja trajektooril.

Selle tulemusel prantsatasin käed pikalt ees, Kristiine keskuse ette siruli nagu meritäht. Olin hetkega püsti ja tuvastasin, et kõik muu peale mu peopesade (ja eneseuhkuse) on haavamata.

Vastu tulid kolm taarakottidega joodikut, kes mulle osavõtlikult õlale patsutasid ja küsisid, mis siis nüüd juhtus. Ilmselt nad tundsid mingit teatavat hingesugulust. Vabandasin end ruttu mingi viisakusväljendiga ning otsustasin, et kuna juba kukkusin, siis selle trolli peale pean igatahes jõudma. Ja jõudsingi.

Kaubamaja kõrvale saabudes astusin kohe esimesse apteeki sisse ja sain seal peopesad ära desinfitseeritud/plaasterdatud.

Kirjuta meile oma piinlikust, ent naljakast juhtumist! Loosi läheb kast Oravakese india pähkleid kakaos.