Y-generatsioon kujutab endast inimesi, kes on sündinud vahemikus 1979-2001, osa neist on tegelikult juba 15 aastat rutiinselt pidutsemas käinud. Mis on selle aja jooksul muutunud? Kellaaeg, mil peolt koju minna!

Kui reedeti või laupäeviti Tallinna Vanalinnas ringi liikuda, on rahvamass ning peomeeleolu suurem ning ülevam pigem varajasel hommikutunnil kui öösel kell kaksteist või üks. Kui külastasin Londoni või Pariisi pubisid ja klubisid, olin täiesti hämmingus, et lokaalid suleti juba kell 2 öösel. Eestis lõppeb sel ajal kellegi juures peosoojendus või hakkad alles kaaluma takso tellimist, et klubijärjekorda oma sammud seada.

Mäletan, et Londonis läksime klubisse õhtul kell 9. Kella kolmeks öösel oli seal pidu läbi ning kuus tundi tantsinud ning purjutanud inimesed suundusid kell 3 varahommikul rahumeelselt koju oma peatäit välja magama. Eestis väljas käies vahetad sa kell kolm hommikul alles asukohta, tammudes lokaalist-lokaali. Muidugi tuleb linnade peokultuuri vahe juba sellest, et meie klubide uksed avanevad hiljem, tavaliselt kell üksteist öösel, kuid miks see nii on?

Mäletan kui mu sõbranna võõrustas Tallinnas londonlasi, kellega ta Inglismaal koos õppis. Nad olid täiesti šokeeritud sellest, kui kaua me suudame üleval olla, mis koguses alkoholi juua ning millisel kellaajal koju jõuda. Nad ei mõistnud, miks me enda üle uhked olime, kui kell pool kuus koju magama jõudsime, kõrval tunnistades, et nende jaoks oli sellisel kellaajal peolt koju saabumine erakordne.

Kas selles, et Y-generatsioon nii kaua pidutseb on süüdi meie peokultuur või arusaam, et peame tegema kõik teistmoodi kui eelmised generatsioonid?