Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Keevitajast juuksuriks: pidime Kerli 20-le tantsijale tegema sellised soengud, et otse-eetris kellegi parukas publikusse ei lendaks

 (5)

Keevitajast juuksuriks: pidime Kerli 20-le tantsijale tegema sellised soengud, et otse-eetris kellegi parukas publikusse ei lendaks
Foto: erakogu

Kes meist ei oleks oma lemmiksaateid vaadates imestanud, et kuidas need suursugused soengud valminud on ja veatuna püsivad? Sellele aitab kaasa juuksur Karel Oja (26), kelle viimaste teleprojektide hulgas on olnud "Eesti Laul", "Eesti Muusikaauhinnad", "Me armastame Eestit" ja "Eesti otsib superstaari". Kui ta parasjagu teleprojektidega ei tegele, siis töötab ta Hair&Skin ilusalongis.

Karel on pärit Lõuna–Eesti kandist ja üles kasvanud Sõmerpalu valla väikeses külas nimega Kalamajand. Noormees lõpetas Parksepa keskkooli keevitaja kutsetunnistusega. “Kuid maapiirkonnas popp keevitaja elukutse mulle hingerahu ei pakkunud ning päevagi tööd ma sel erialal teinud ei ole,” räägib noormees, kes väikesest maakohast Tallinna Kutsehariduskeskusse juuksuri eriala omandama suundus.

Kuna Karelil oli suur huvi moe- ja ilumaailma vastu, siis tundus juuksuri eriala valik loogilise jätkuna. “Selleks ajaks oli juba selge, et loominguline ja käeline tegevus on just minule sobiv valdkond,” ei kahetsenud Karel otsust ka siis, kui esimest korda kääre käes hoidis, vastupidi, tunne oli ainuõige.

“Enamik minu sõpru ja tuttavaid asusid õppima ülikoolidesse, kuid mina kahtlesin, kas sõprade kambavaimus ülikoolitee jätkamine on minu jaoks. Et olla oma edaspidistes valikutes ja otsuses päris kindel, võtsin natukeseks aja maha ning asusin tööle Tartus, kus töötasin kolme aasta jooksul parimates restoranides kelnerina,” meenutab Karel aega, mis pakkus talle kinnitust — aktiivne suhtlemine klientidega ja seltskondlik tegevus on see, millega ta end siduda soovib.

Loe veel

Seotud lood:

Kaks aastat õppimist kutsekoolis läks Kareli jaoks isegi liiga kiiresti. “Oleksin tahtnud õppimisprotsessi kauem nautida.” Juba kooli ajal õnnestus Karelil asuda praktikale ilusalongi kogenud juuksurite assistendina. “Minu ülesandeks oli šampoonitada klientide päid, juuksevärvi peale kanda ning muud jooksvad ülesanded. See andis mulle hea võimaluse tutvuda reaalse salongis valitseva töömeelolu ja tempoga. Kuna minu tahe ja soov olid nii suured, siis arenesin päris kiiresti, seda kindlasti ka tänu väga-väga headele juhendajatele.”

Kareli tavaline tööpäev salongis algab kell 9 hommikul, kuid ta on alati pool tundi varem kohal, et ennast töömeeleollu viia ja kliendi saabumiseks valmis olla. “Päeva jooksul teenindan umbes 10 klienti, olenevalt, kas on rohkem nais- või meestöid,” räägib juuksur, kelle tööpäev lõpeb kell 8 õhtul. Suureks plussiks on graafiku alusel toimuv töö, mis võimaldab noormehel salongitöö kõrvalt osaleda ka teleprojektides. “Töö erinevate projektidega võib kujuneda üsna pingeliseks, hõlmates tervet päeva — alustades varahommikul ja lõpetades hilisõhtul. Kuid nautides ja armastades oma tööd ei tundu see kunagi nii raske.”

Juuksuri püsikliendid on kõikvõimalikes vanustes ja erinevatest valdkondadest inimesed. “Nad kõik on mulle ühtviisi armsad, olgu kuulus Eesti artist, ärimees, õpetaja või kassapidaja. Iga kliendi suhtes tuleb olla tähelepanelik — hoida ja hinnata, siis hoitakse ka sind. Juuksuritöö, nagu iga teinegi töö, vajab 100% pühendumist, et saavutada edu!”

Üks suurimad väljakutsed Kareli töös on olnud “Eesti Muusikaauhindade” jagamisel Kerli Kõivu 20-le taustatantsijale soengute tegemine. “Väga kiirelt pidime kinnitama parukad ning meisterdama eriti suured ja võimsad soengud, mis peaksid vastu kõikvõimalikud tantsulised trikid, hüpped ja kukkerpallid,” palvetas Karel, et otse-eetris kellegi parukas publikuse ei lendaks. Aega selliste tööde teostamiseks reeglina aga napib.

Salongitöös on seevastu suurimaks väljakutseks klient, kes soovib muutust, kuid ei tea ise millist. “Seega kõik jääb minu teha ja otsustada ning tulemus võib olla nagu loteriipilet — võit või…,” naerab Karel.

Eelkõige on Kareli eesmärgiks lähitulevikus võimalikult palju praktikat saada ja areneda nii juuksuri kui inimesena. Noormees teab, et juuksur ei saa mitte kunagi täielikult valmis, sest töö sellel alal on muutuv, nagu moemaailmgi. “Õpitakse terve elu!” ütleb Karel ja lisab: “Ilutooted ning tehnoloogiad selles valdkonnas on praegu pidevas arengus, et pakkuda aina enam juukseid ja tervist säästvamaid värvitehnoloogiaid.” Oma tuleviku on Karel sidunud professionaalse juuksehooldusbrändiga CHI, mis kuulub USA ühe suurima professionaalse juuksehooldustooteid tootva Farouk Systems Inc tooteportfelli. “Tegemist on ülemaailmselt eduka ettevõttega, mis on professionaalsete juuksehooldustoodete arendamise osas alati uuenduslik ja esimeste seas, pakkudes nii erialast põnevust. Töötades Eestis CHI esindusjuuksurina on mul võimalik osaleda ja saada kogemusi antud ettevõtte ülemaailmsetel koolitustel.”

Kõigile noortele, kellel tuleb otsustada, mida oma eluga peale hakata, soovitab Karel võtta aega mõtlemiseks, mis pakub tegelikult huvi ja tõeliselt paelub. “Ärge jookske trendide suunas ja sõprade valikute järgi. See, et sõbranna läheb õppima ärijuhtimist peenesse ülikooli ja sina mõtled, et piinlik on minna kutsekooli, siis tea, et oskus midagi oma kätega teha või lai silmaring ja erialased teadmised kindlas valdkonnas võivad sind teenida tulevikus edukalt!” ütleb Karel ja lisab: “Alati tuleb julgeda mõelda ja unistada suurelt! Seejärel tuleb vaadata, millised on reaalsed hariduse omandamise võimalused ja edasine tööperspektiiv. Läbi kutsehariduse on võimalik kindlustada endale hea palk ja kindel töökoht, kui vaid on soovi õppida ja jätkub kirge oma valitud eriala vastu.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare