Üks teooriatest pakub välja, et naiste vahelised suhted on lähedasemad, kuna naised on enam seotud kogukondlike tegevustega nagu laste eest hoolitsemine, kui mehed tegelevad pigem elukorralduse praktilisema poolega, näiteks katuse parandamine. Samuti on täheldatud, et naistel on rohkem laiaulatuslikumaid sõprussuhteid kui meestel, kelle sõprussuhted tekivad sageli teatud organisatoorses kontekstis, struktureeritud rollidest lähtuvalt ja on seetõttu kergemini lahterdatavad (nt töösõbrad, trennisõbrad jne). On leitud, et mehed kalduvad sõpradevahelises suhtluses rohkem keskenduma endale, kuid naised räägivad enam just teisi puudutavatel teemadel.

Vähemalt 60% vestlustest peetakse inimeste kohta, kes ise vestluse juures ei viibi. Klatši seostatakse sageli sõprussuhetega, kuna see võib suurendada inimestevahelise läheduse tunnet ning gruppi kuuluvust.

Teadlane David C. Watson on leidnud, et kui naised ei pidanud klatšimist oluliseks sõpruse kvaliteedi näitajaks, siis meeste puhul oli kalduvus taga rääkida selgelt seotud ka sõpruse kvaliteedi aspektidega. Üheks võimalikuks seletuseks võib pidada seda, et klatš on potentsiaalselt ohtlikum naiste suhtlusele kui meeste omavahelistele suhetele. On leitud, et kuigi meeste ning naiste põhilised ootused sõprusele on sarnased (s.o usaldus, pühendumus, siirus), hindavad naised sõprussuhteid kui selliseid meestest kõrgemalt.

Seega kõrgemad ootused ja sõprusele tähtsamaks pidamine muudavad naiste sõbrasuhted haavatavamaks kui meeste sõprus seda on. Mehed võivad sellest lähtuvalt klatši kasutada eeskätt kui head n-ö informatsiooni kätte saamise tehnikat oma positsiooni kindlustamiseks.

Klatš on hinnanguid andev kõnelemisviis. On selge, et palju meie arusaamisest maailma kohta (ja mitte ainult sotsiaalse maalima kohta), tuleb võrdlemise baasilt. Võrdlus millegi või kellegi teisega aitab meil iseendid määratleda ning ilma selleta leiaksime endid seletamatus ning sünges maailmas. Klatš annab võimaluse tunda end teistega seotuna ja mitte üksikuna ning liitlasteta.

Sarah R. Wert ning Peter Salovey toovad välja, et tagarääkimine võib muutuda negatiivseks ja sotsiaalseid suhteid kahjustavaks. Negatiivse ja pahatahtliku klatši päästikuid toovad nad välja seitse:

1) vajadus saada teist moraalselt kahjustavad isiklikku infot;
2) teise kahtlustamine ebaaususes;
3) kellegagi rivaalitsemine, kadedus;
4) vajadus mingi kindla grupiga samastuda, gruppi sulanduda;
5) abitus, võimetuse tunne;
6) nö kohvilaua klatś, kus kiiresti lastakse olukorral end kaasa viia ning muututakse väljaütlemistes õelaks;
7) enda ärevus ning olukorra mitmetähenduslikkus.

Teistest rääkimist ei pea ega peagi saama vältida, küll aga saab valida mida ja kuidas teiste kohta öelda. Mehed või naised, noored või vanad - meile meeldib kuulda enda kohta häid sõnu ning need aitavad meil paremini toime tulla. Et kuulda häid sõnu enda kohta, tuleb ringi alustada teiste suunas heade sõnade ja soovide väljasaatmisega. Milline aeg võiks sellega alguse tegemiseks olla veel sobivam ning häid võimalusi pakkuvam kui sõbrakuu!