Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Koalitsioonileping õpilaste silmade läbi: rõõm on lugeda ja vaadata, et õpilaste häält kuulatakse

 (1)

Vahetund klassis 8VK03AUG11A142
Foto on illustratiivneFoto: Vallo Kruuser

Koalitsioonilepingu haridus- ja teaduspoliitika peatükis on positiivseid punkte ja palju äratundmisrõõmu õpilaskonna vaatenurgast vaadates. Rõõm on lugeda ja vaadata, et õpilaste häält kuulatakse. Hariduses peab olema eelkõige fookus õppija arengul ning õpilane ja tema vajadused, huvid, oskused ja võimed on peavad olema iga hariduspoliitilise otsuse keskmeks ja lähtekohaks.


Esimese asjana jääb kohe silma lasteaiakasvatajate ja õpetajate jõuline palgatõusu poliitika, mis väljendub selles, et uus valitsusliit plaanib motiveerida omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani. Ühtlasi lubatakse tõsta õpetajate keskmist palka 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest palgast.
Õpetajate palga küsimus on kahtlemata intrigeeriv teema veel tänagi, ning kutsub esile palju emotsioone ja tihti reageeritakse sellele teemale väga tundlikult. On inimesi, kes arvavad, et õpetajate palk on väike ning ei motiveeri ja teisalt on seisukohti, mis ei näe seda enam kui aktuaalset probleemi, millele peaks liigselt aega pühendama. Kahtlemata on õpetajaamet austus- ja tänuväärne ning lisaks missioonitundele ja kutsumusele on palk väga oluline punkt seejuures, kuidas saada noori õppima õpetajaks. Naisõpetajate osakaal on täna Eesti haridussüsteemis väga suur ning meesõpetajaid koolidest täna ei väga ei leia. Loodetavasti on plaanitav õpetajate palgatõus just selle probleemi lahendajaks ning motivatsiooniks meesterahvastele ning lisaks lahendab ka tugispetsialistide probleemi, mida uus valitsusliit on lubanud. Õpilasliit seisab kindlalt selle eest, et kõige enam tuleks tähelepanu pöörata sellele, et õpilastele oleks tagatud vajalike tugiteenuste (sh pikapäevarühmad, õpilaskodud, transport, tasuta õppevahendid ja ­-materjalid) ning huvitegevuse hea kvaliteet ja võrdne kättesaadavus.

Loe veel

Seotud lood:

Lisaks jätkusuutliku erakoolide rahastamise kava 2020+ väljatöötamisele lubadus jätkata riigigümnaasiumite arendamist, gümnaasiumivõrgustiku korrastamist ning ka pärast 2023. aastat gümnaasiumite pidamist omavalitsuste poolt ning see, et tagatakse
maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgem rahastus on õpilaste seisukohalt vägagi postiivne uudis. Äärmiselt oluline on tagada piirkonniti võrdväärne ligipääs kooliharidusele ning seejuures tuleb transpordi- ja koolivõrk kujundada selliseks, mis võimaldab igal õpilasel omandada üldhardidust elukohast olenemata.

Praegu nähakse riigieelarves ette toetus koolilõuna kulude katmiseks munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele õpilastele. Uue Valitsusliidu lubadus tõsta koolitoidu toetus 1 euroni ning sätestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
koolipidajale kohustuse pakkuda kõigile õpilastele tasuta koolilõunat on väga tervitatav, kui selle all mõeldakse ka gümnasiste.

Eelmisel aastal Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt ellu kutsutud projekt Salliv Kool, mille põhiliseks eesmärgiks on koolikiusamise vähendamine ning noorte teadlikkuse tõstmine koolikiusamine probleemist, tuleb ka sel aastal ning kindlasti lisab meie algatusele kindlust ja tuge lubadus tõhustada ja rahastada koolikiusamise vastaseid tegevusi.

Koalitsioonileppe punkt punkt laiendada IT-õppe võimalusi erinevatel haridustasemetel on väga oluline ning vajalik arvestades, et Eesti on võtnud tulenevalt “Elukestva õppe strateegiast” eesmärgiks viia elukestvas õppes läbi digipööre, millega soovitakse õppimisel ja õpetamisel rakendada kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskuseid ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

Hariduspoliitiliselt on oluline karjääriõppe ja -nõustamise kättesaadavuse suurendamine üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes, eriti just põhikooli ning gümnaasiumi viimaste klasside õpilaste seas, eriti kui uue valitsuse plaan on tagada nüüdsest kõikidele noortele keskharidus või kutsekvalifikatsioon. Samuti on noortele on vaja anda võimalus omandada väärtuslikke kogemusi erinevates eluvaldkondades, mis vähendaks võimalikke riske tulevikus.
Selle eesmärgi elluviimiseks jätkatakse kutsehariduse lõpetajate oskuste kooskõlla viimist tööturu vajadustega, minnakse üle väljundipõhistele õppekavadele, laiendatakse praktikavõimalusi ja suurendatakse tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel, kuid seda kõike tuleks teha täpselt samuti ka gümaasiumilõpetajate seas.

Väga positiivne on lugeda, et uus valitsus lubab motiveerida tööandjaid palkama noori spetsialiste. Noored on investeering tulevikku. Töökogemus on midagi sellist, mida ei saa koolis õppida, kuid töö tegemiseks vajalikke teadmisi saab just koolist. Noorte sisenemist tööturule raskendab töökogemuse puudumine. Ennekõike jääb vajaka oskustest ja teadmistest, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse haridusega. Siinkohal julgustan tööandjaid noorte näol nö riskima ja värbama õpihimulisi ja avatud mõtlemisega noori inimesi, kelle näol lõppkokkuvõttes on võita tegelikult väga palju, kui kaotada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare