Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Kogemuslugu: alguses kõlas see uskumatult, et üks eriala loob nii palju erinevaid võimalusi

 (11)

Kogemuslugu: alguses kõlas see uskumatult, et üks eriala loob nii palju erinevaid võimalusi
Foto: Arno Mikkor

Kevad on aeg, kus paljusid abiturente vaevab küsimus, mida peale kooli lõppu edasi teha. On neid, kellel on sellele küsimusele vastus, kuid on ka neid, kellel pole. Ma usun, et sellest pole midagi, nagu öeldakse, siis iga asi omal ajal. Otsustasin jagada oma kogemust nendega, kes ei tea veel, mida teha, kuna ka mina olin nende hulgas. Tänasel päeval Tallinna Ülikoolis teisel kursusel andragoogikat õppides, olen tänulik iseendale, et sellise valiku tegin.

Ilmselt paljud teist kuulevad sõna „andragoogika“ esimest korda. Lihtsamalt öeldes on andragoogika seotud täiskasvanute õppimise, toetamise ja nõustamisega, kuid see eriala hõlmab endas veel palju muudki. Malcolm Knowles, keda peetakse andragoogika kui täiskasvanuhariduse teooria rajajaks on öelnud, et andragoogika on kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Kunst, sest see on oskuste kogum, mida võib harjutada õppimise teel ning õpetajal ja õppijal on tegevusvabadus nii õpetuse sisu kui vormi ja meetodite valiku osas. Teadus, sest see sisaldab endas andmete kogumist ja analüüsimist. Mina kuulsin sellest erialast sõbranna käest, kes õppis sellel ajal esimesel kursusel. Mulle jäi kõlama tema jutust, et sellel erialal õpid tundma iseennast, inimesi enda ümber ja tööd võib leida väga erinevates valdkondades. Alguses kõlas see uskumatult, et üks eriala loob nii palju erinevaid võimalusi. Nüüd on see minu jaoks ka kinnitust saanud, kuna olen kohanud andragooge, kes töötavad nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonides.
Peamine eesmärk oli minna andragoogikat õppima just sellepärast, et leida vastus sellele, mis ma tulevikus peale hakkan ja mina olen tänu andragoogikale oma vastuse leidnud. Paljud meist tahaksid maailma muuta ja teha just seda, mis neile päriselt meeldib teha, aga selleks tuleb tunda iseennast. Esa Saarineni ja Kirsti Lonka raamatus „Muutumised“ oli selle kohta üks hea tsitaat, mis algas nii: „Õppimine on muutumine. Et suuta maailma muuta, peab kõigepealt julgema muuta iseennast.“. See, kuidas me õpime on omaette kunst. Ma ütleks nii, et me õpime õppima. Gümnaasiumis oleme harjunud istuma ja kuulama, andragoogikas oleme ringis ja arutleme kõik koos. Me õpime läbi erinevate meetodite, näiteks rollimängud, diskussioonid ja veel palju muud. Teeme õppetöid grupis-see oskus on ühele andragoogile sama oluline, kui ühele kalamehele õng. Õpime läbi viima konverentse ja koolitusi, mis annab hea praktilise kogemuse. Õppimise juurest ei puudu ka kodutööd, aga oma loomingu kasutamine on lubatud, on õpilasi, kes on oma töid esitanud ka luulevormis.
Andragoogika loob võimaluse mõista iseenda, täiskasvanu, grupis õppimise ja õpetamise põhimõtteid, avardada arusaamu ning mõjutada ja arendada täiskasvanuhariduses ja koolituse valdkonnas toimuvat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare