Kõlab krooksatus. Teine. Keegi ei pööra pilkugi, järavad ahnelt kätega kana edasi. Kondid viskab mees põrandale. Samuti kilekoti, mis veest tühjaks imetud. Aga vahepeal peseb käsi. Järgneb hammaste puhastus. Hambatikutaolise pulgakesega, millelt tükke ära hammustatakse ja välja sülitatakse. Otse oma tooli kõrvale maha. Härra lõpetab söömaaja detsibellides mõõdetava röhitsusega. Soovib viisakalt head õhtut ja lahkub. Lõpetan minagi, asetades noa ja kahvli kasvatuse kohaselt kella viie peale. Kõht on täis, maitsev oli, ka vaim sai toidetud.

Vaatan, tajun ja kogen uut, iga päev. Alateadlikult ehk ka võrdlen. Meie kultuurid, kombed, kasvatus, ajalugu, kliima, loodus, väärtushinnangud jne, on lihtsalt erinevad. Seega ei anna ma mingeid hinnanguid, pigem tõlgin endale nähtut nii: uus ja erinev võrdub huvitav. On ilmselge, et ma ei saa kellelegi pahaks panna, kui näen midagi, mida heaks ei kiida oma kultuuritausta tõttu. Püüan olla alandlik, sobituda, näha erinevuses rikkust.

Prügi on siin maas laiali palju. Võiks öelda, et prügi on maastiku element, looduse osa. Seda leidub sisuliselt kõikjal. Teel kontorisse möödun mitmest suuremast prügilademest.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.