Koolialgus - norimise, tuupimise, haiguste ja masenduse algus
Eriti siis, kui mööda klassikaaslasi levib õel klatš. Pea iga vahetund kerkivad tülid ja kius. Enamasti just minu kulul. Mis sinna saab teha õpetaja? Mida saab teha ema? Mida saab teha psühholoog? Mitte midagi.
Peale selle on veel see tuupimine. Lehekülgede kaupa enamasti arusaamatut teksti, mida pähe toppida. Lisaks veel kirjutamisest rakkus käed ja kange tagumik.
Ainsad lohutused on need tibatillukesed vaheajad. Suvevaheaeg läheb nagu niuhti. Talvevaheaeg kulub enamasti magamisele ning õpetajate arvates vajalikule uueks veerandiks valmistumisele. Kevadel kulub aeg masendusele ja stressamisele. Puhkamisele tuleb mõelda alles suvel.
Minule on igatahes 3. september õudusunenägu. Koolialgus — norimise, tuupimise, haiguste ja masenduse algus.
Aga kui ausalt öelda, siis natuke ikka ootan ka. Eks see ole igal noorel nii, et isegi siis, kui endale ei tunnista, siis pisut ärevil ollakse ikka. Nii ilmvõimatu, kui see ka poleks, ma tõesti ootan õpetajatega taaskohtumist ning koduseid töid. Ma vist sain suvel natuke liiga palju päikest.
