Kindlasti näevad vanemad lapse käitumises ja teatud olukordade puhul välimuses muutuseid, mille peale hakkavad nad ise asju oletama, mitte ei ürita välja uurida, mis tegelikult toimub.

Põhjusteks võivad olla paljud asjad – halvad suhted, eemaldatus lapsest, eelarvamused jne. Just vanemate hoolivus on üks tähtsamaid asju, mis mõjutab noore inimese vaimset tervist.

Kodu on koht, kus noor inimene peaks end tundma turvaliselt ja kus ta peaks saama ennast taastada välismaailmast, aga kui kodus ootavad teda vanemad, kes hakkavad nooruki oleku ja käitumise põhjal arvama, et ta on lihtsalt laisk ja päevad läbi ei tee midagi, siis see muudab ta jaoks kõik hullemaks ja tal pole enam kohta, kuhu põgeneda. Kõik algabki magamatusega, ülesöömise/alasöömise, tuju pideva muutuse, sotsialiseerumise vähenemise, tahtega ennast välismaailmast isoleerida ning suure energiapuudusega, millest tuleneb ka füüsilise aktiivsuse vähenemine.

Sellise käitumise puhul tembeldavad vanemad nooruki laisaks ning mõttetuks, kuigi nad peaksid märkama neid sümptomeid õigel viisil. Selline käitumine vanemate poolt teeb noore inimese jaoks kõik hullemaks, sest tihti kujunevad välja depressiooniga ka mitmed teised vaimsed haigused.

Lapsevanemad peaksid enda lapse käitumises toimuvaid muutusi tõsiselt võtma, mitte tegema isekaid oletusi. Nooruk ei suuda nii hästi oma probleeme sõnades väljendada, tuleb otsida ise kontakti oma lapsega ning võtta ette midagi, enne kui sellel on hullemad tagajärjed.