Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Kuus õppimistehnikat, mida iga õpilane võiks teada



Kuus õppimistehnikat, mida iga õpilane võiks teada
Allikas: Shutterstock

Tead seda tunnet, kui saad raske teema mingil moel kiirelt selgeks? Kontrolltöö ajal tunned, et lihtsalt tead kõiki vastuseid ja kogu töö on nii lihtne. Tegelikult võib iga kui viimne kontrolltöö nii kulgeda. Pead teadma vaid kuut õppimistehnikat, mille järgimine aitab asju hästi meelde jätta.

1. Kirjuta märkmed ümber

See on päris üllatav. Teinekord pole tunnis aega kõike korralikult kirjutada ning vihik näeb välja nagu puder ja kapsad. Lehekülgedel valitseb mingi arusaamatu segadus. Tuleb tuttav ette?

Uuringud näitavad, et kui kirjutad koolitundides tehtud märkmed samal õhtul ümber, jäävad asjad 60% paremini meelde. Hea nipp on pidada iga aine jaoks kahte vihikut. Ühe vihiku võtad kooli kaasa ja sinna kirjutad tunnis. Kui sodid, pole hullu. Teine vihik on aga kodus ja sinna kirjutad igal õhtul hoolikalt kõik ümber. Teed ilusad kastikesed ja markeerid värvilise vildikaga kõige olulisema.

Kasulik on üldisem jutt võtta paari lausega kokku. Proovi tunnis tehtud märkmeid ümber sõnastada ja kontrolli, kas kõik on ikka nii nagu said kirja. Võib-olla läks kiiruga mõni nimi või aastaarv sassi. Hullem lugu on see, kui hiljem midagi valesti ära õpid.

Seotud lood:

2. Mälutrikid

Loe veel

Mälu suudab pikkade lausete asemel palju paremini meelde jätta akronüüme. Mõtle need ise välja. Näiteks kui pead meelde jätma mingid nimed/laused teatud järjekorras, siis äkki saad esitähtedest moodustada mingi sõna. Nii on lihtne tuletada, mida iga täht tähendas.

3. Küsimuskaardid

See on vana hea klassika. Eriti hästi töötab see humanitaarainetes, kus on ette antud küsimused, mille pead selgeks saama. Küsimused võid ka ise teha. Idee seisneb selles, et ühele poole kaarti kirjutad küsimuse ja teisele poole vastuse. Nii näed küsimust ja saad mõtiskleda, mis on vastus. Kui vastus on aga paberi samal poolel, liigub tahes-tahtmata pilk kohe vastusele.

4. Tee ise kontrolltöö

Nii lihtne see ongi. Kui tead, mis teema peale tuleb kontrolltöö, siis koosta ise mitu varianti, mis võtavad selle teema kokku. Nii saad hästi aimu, mida tegelikult oskad ja mida peaksid rohkem kordama.

5. Räägi sellest kõva häälega

Selles ei ole mitte midagi imelikku, kui proovid teemat seletada näiteks oma diivanile või kaisukarule. Aju töötleb informatsiooni teistmoodi, kui kujutad ette, et pead kellelegi/millelegi teema selgeks õpetama. Võid kujutada ka ette, et oled õpetaja ja su ees on klass uudishimulikke õpilasi. Mida rohkem seletad ja endalt küsid, seda paremini saad teema selgeks.

6. Õppimisgrupp

See on suurepärane võimalus, kui sulle meeldib õppida teistega koos. Saate klassikaaslastega peale tunde kokku ja hakkate asja arutama. Kõik saavad üksteiselt küsida, miks see või teine asi nii on ja see, kes oskab, see seletab. Võite proovida ka kordamööda seletamist või jagada ülesanded omavahel ära. Mitu pead on ikka parem kui üks.

Allikas: lptutoring.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare