Lähen uuele kooliaastale vastu energiliselt ja naeratades!
Loomulikult on väga tore näha taas oma kalleid kooli- ja klassikaaslaseid, paari mõistlikku õpetajat ning tuttavat koolimaja, kuid need positiivsed küljed suudavad mind vaimustada vaid nädala-kaks. Peale seda harjun jälle rutiinse, stressirohke õppetööga ning hakkan ootama järgmist vaheaega.
Põhikooli lõpuni olin ma üpris eeskujulik õpilane. Õppisin enamjaolt neljdale-viitele, käitumise ja hoolsusega pole kunagi probleeme olnud ning ma tõesti võtsin koolielu tõsiselt. Põhikool läbi - tundus nagu edasiminek on kergem. Lubasin endale rohkem vabadust, pühendusin rohkem hobidele ja ei pööranud enam nii suurt tähelepanu õppimisele.
Esimest korda 10 aasta jooksul tekkis mul konflikte õpetajatega, hinded langesid silmnähtavalt ning stress oli isegi suurem, kui 9. klassis. Õnneks ei lõppenud asi kõige hullemini. Jäin vaid ühes aines suvetööle ja kui nädalakesega suvel matemaatika endale selgeks tegin, mõistsin, et miski pole raske, kui vaid natuke pingutada ja ennast sundida.
Eelmine õppeaasta oli mulle väga õpetlik ning sel aastal püüan vanu vigu vältida. Ma ei lubagi õppida ainult viitele ja koolist mitte puududa, kuid üritan mõistlikult aega pühendada õppimisele ja vältida kõige halvemaid hindeid. Kõik on tegelikult mõtlemises kinni.
Kui vaid natukene positiivsemalt mõelda ja selgeks teha, et koolis käimine polegi nii keeruline, siis saab sellega väga edukalt hakkama. Muidugi võiksid ka õpetajad õpilastele vastu tulla ja püüda mõista meie koormust.
Kuulen juba juulikuust saati noori halamas kuidas neil on juba stress peal, sest september läheneb. Minu arust on suvevaheaeg täpselt paraja pikkusega. Paraku annab alati millegi kallal viriseda, eriti eestlasel. Kui suvi kestaks kauem, unustaksime me õppimise sootuks ja läheksime täiesti üle käte.
Mina soovin kõigile kaunist suve lõppu. Kavatsen võtta veel kõik, mis võtta annab ja minna energiliselt ning positiivselt vastu edukale uuele kooliaastale! Tehke teie sama! ;)
