Loe, milliseid uue aasta traditsioone on mujal maailmas
Saksamaal kannab 31. detsember nime Silvester. Eesnimi Silvester tähendab otsetõlkes – ladina keelne silva ja saksa keelne Wald – „mees metsast”. Põhja- Saksamaal on lastel komme Rummelpott, nad jooksevad ukselt uksele ja koguvad maiustusi.
Kõige suuremad uusaastapidustused toimuvad Brandenburger Tori juures Berliinis ja Time Square’il New Yorgis. Igal aastal pidutsevad seal miljonid inimesed.
Šveitsis jooksevad poisid ja tüdrukud tänavatel ringi. Neil on seljas kratikostüümid ning nad hirmutavad kurje vaime kellade ja joodeldajatega.
Itaalia inimesed kannavad vana-aastaõhtul punast aluspesu: punased aluspüksid, rinnahoidjad või bokserid toovad õnne armastuses.
Argentiinlased lõikavad kõik aastaga kogunenud kirjad ja dokumendid tükkideks ning heidavad akendest välja. Nõnda alustavad nad uut aastat vabana.
Hispaanias hakkavad südaööl kellad lööma. Iga kellalöögi ajal süüakse ära üks viinamari ning sealjuures võib midagi soovida, see peaks kindlasti täide minema.
Kui Šotimaal toob sulle kell 12 öösel üks suurt kasvu poiss rosinaleiba, siis läheb sul uuel aastal ainult väga hästi.
Hiinas kaunistatakse kõik majad laternate ja punaste paberiribadega, et kurjad vaimud eemale peletada.
Kreekas süüakse pühaku järgi nime saanud Basiliuse leiba. Selle sisse on peidetud kuldmünt ja kes selle leiab, on õnnega koos.
Venemaal tehakse väikestele poistele ja tüdrukutele pärast südaööd magus üllatus: neile pannakse padja alla piparkooke ja kingitusi.
Brasiilias süüakse vana-aastaõhtul hernesuppi. See sümboliseerib, et uuel aastal ei anta mitte kunagi ära oma peenraha.
Jaapanis valmistatakse rooga nimega mochi, need on uhmertadud kleepuvast riisist tehtud nuudlid. Mochi sümboliseerib pikka ja õnnelikku elu.
