Lugeja depressiivsete noorte vanematele: kui te neid kogu aeg mulli sees hoiate, kuidas nad siis pärast ilma teieta hakkama saavad?
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab sellest, et kasvamas on kurvameelsete noorte põlvkond ja üha enam noori pöörduvad abi saamiseks ravimite poole. Oma arvamusi jagab Noorte Hääle lugeja.
Ma ei imesta. Absoluutselt ei imesta, et noored on depressioonis ja kõik ümbritsev tundub nende jaoks halb. Ei imesta ka, et iga noor mõlgutab vähemalt korra elus mõtteid, et ehk oleks parem üldse mitte olla.
Noored pole rahul sellega, millised nad välja näevad, sest internetis ilma tegevad ilugurud näitavad neile Instagrami, YouTube'i ja Facebooki vahendusel iga päev, milline üks ilus inimene väidetavalt välja peaks nägema. Vahet pole, et online meigikunstnikud kulutavad selle ühe ideaalse foto tegemiseks mitu tonni meigitooteid ja kaadrite taga on nende imelised vikerkaare-ükssarviku juuksed kohe-kohe peast kukkumas. Samamoodi tekitavad noortes komplekse need Instagrami kuulsused, kes endast päevas 10 poolalasti pilti postitavad, et näidata oma ideaalset keha ja "inspireerida" teisigi. Neil on miljoneid jälgijaid. Olen veendunud, et üle poole neist pole enda välimusega rahul. Ja olen veendunud ka selles, et päeva lõpus ei tunne nende jälgijad suurt motivatsiooni tervislikult toituda ja trenni teha, vaid nad on masenduses. "Miks mina selline pole?" küsivad nad oma peas.
Tunnen siiralt kaasa noortele, kes ei saa olla need, kes nad päriselt tahavad olla. Ja nendele, kes ei saa olla koos inimesega, kellega nad sooviksid olla, sest teised ei kiida seda heaks. Mõtle ise, et sulle on ette kirjutatud mingisugune mudel, et kui oled tüdruk, pead olema koos poisiga ja juba väiksest peale ei mõista sa seda. Kuna aga nii on 'normaalne', siis pead ju süsteemi järgi käituma. Mõtle, kui sa lõpuks leiad enda kõrvale inimese, kes armastab sind täpselt sellisena nagu sa oled ja tekitab sinus täieliku tunde, aga ta on sinuga samast soost. Suurepärane, kui sul on toetav perekond, kes seda aktsepteerib ja laseb sul olla, kes sa olema pead, aga kujutan ette, et paljud seda ei lase. Samamoodi, tahad saada kunstnikuks, aga vanemad ütlevad ei, sest teie peres on kõik advokaadid, arstid ja ärimehed ning ka sina pead samades jälgedes sammuma. Aga kunstnikuamet teeks sind õnnelikuks? "Ära ole naiivne, see pole mingi amet," kõlab vastuseks.
Kurb on see, et noored on teineteise suhtes õelad. Koolis kiusatakse neid, kes vähegi teistest erinevad ja nii sulgevadki noored end nelja seina vahele, ei tunne huvi teiste inimeste ega tegevuste vastu ja mõtlevad taaskord, et ehk oleks parem lihtsalt mitte olla. Omavahelised suhted tekitavad kurbust, kui kõik ei lähe Disney filmides loodud ideaalile kohaselt.
Armas noor! See, kui sa hallist massist eristud, peaks olema positiivne, mitte negatiivne. Kui sul on mure, räägi sellest. Kui sa näed kedagi, kellel on mure, kuula teda.
Ja lapsevanemad, kas te olete oma laste jaoks PÄRISELT olemas? Kas te lasete neil olla need, kes nad tahavad olla? Sellist asja naljalt enam ei eksisteeri, et laps läheb varavalges oma sõpradega õue mängima ja tuleb koju siis, kui söögiaeg on. Te muretsete nende pärast, arusaadav, aga kui te neid kogu aeg mulli sees hoiate, kuidas nad ilma teieta siis pärast hakkama saavad?
Hea Noorte Hääle lugeja, mis sind kurvastab või sinus stressi tekitab? Kirjuta noortehaal@delfi.ee!
