Mõtlesime sõprade ja sõbrannadega seda veidi tähistada ja ka alkohol oli mängus. Samal õhtul, olles veidi alkoholi tarbinud, mõtlesime linnas veidi ringi jalutada. Kell oli juba südaööle lähenemas ja ootasin, millal oma tähtsa 18 saan vastu võtta. Ühel hetkel panid kõik jooksu ja ma jäin nagu lollike üksi seisma. Noh, tegelikult mitte päris üksinda.. politseinikega. Mind pandi puhuma ja mul oli pisike joove. Mulle tehti kirjalik hoiatus, kujutage ette, vaid 15 minutit enne 18 saamist. USKUMATU! Politseinik aga ei pidanud vajalikuks mu vanematega ühendust võtta, sest joove oli tõesti väike. Sellele vaatamata otsustasid mundris mehed mind koju viia. Istusime siis bussis ning lahkudes soovisin neile head ööd. Tuppa minnes oli mu ema hullumas ja seda kõige otsesemas mõttes, pidin improviseerima. Rääkisin emale pika jutu sellest, kuidas mu sõbranna väänas jalgpalli mängides jala välja ning ei saanud enam ise koju kõndida ja kuna tema isa oli politseinik ning ka valves, siis tõi ta minu ja enda väljaväänatud jalaga tütre koju. Vale tuli nii tõene, et pidin isegi seda uskuma jääma. Ema rahunes maha ja kõik oli jälle OK. Tõde pole siiani välja tulnud..