Lugeja imestab SHCBB-i esikalbumit kuulates: tripp kosmosesse, sellel sajandil, oma enese toas ja meil siin Eestis!?

Hiljuti sattus minu kätte rokijumala ilmse soosingu tõttu CD muusikaga. Tänapäevasega. Meie oma noored kutid tegid selle. Mitte Tom Petty, Bob Dylan või muud surematud tegelased intellektuaal- või mõne muu rokijõe harudest.

Kena inimene, kelle kaudu plaat minuni jõudis, lasi mulle ühe pala. Pole paha, ütlesin. Ja saingi selle kommentaari peale terve plaadi endale. Kodeerituna SHCBB (Super Hot Cosmos Blues Band- toim.). Õnnistatud olgu need, kes teavad, saagu valgustatud need, kes veel ei tea!

Kuulan esimese laulu…mõtlen — ei ole võimalik…no hea küll, igal normaalsel plaadil peabki olema vähemalt üks hea lugu, parimal juhul kaks. Noh, et millal toss otsa saab? Aga… järjest karmimaks asi läks.

Kuulan edasi. No ei ole võimalik, no ei ole! Aga on… DNA see osa, mis on moodustunud võrratu, keeruka ja maagilise rokiessentsi aminohapetest, kuid juba pikka aega olnud karumõmmiunes, sai nüüd üles äratatud. Pöördumatult ja totaalselt.

Tänud kellele iganes, et mulle samal ajal joovastavaid jooke ei antud, sest katusesõidutamise palasid oli kohe päris mitu. Võibolla praegu ei tipikski siin elamuslugu… Mis muidugi ei tähenda, et ma selle koosluse proovimata jätaksin, jumal hoidku — ei! Ütleksin koguni, et sellist soundi võib isegi süüdistada tahtes kallutada kodanikud “laiale teele”, nagu ütles minu vanaema.

Sest süüdet jätkub moraalitute ettevõtmiste iga etapi jaoks. Käimatõmbamiseks (ja jube kiirelt), möllamiseks (pole välistatud füüsiliste esemete algosakesteks muutmine), tahtes kiirendada kosmosesüstiku sööstu nirvaanasse, erinevate keemiliste valemite integreerimiseks rakku, erinevas laadis ja viisil oma liigi esindajate (ükskõik kas samast või vastassoost, maitsele vastavalt) ärakasutamiseks jne.

Kõvemetele vendadele ja õdedele, kes suudavad joonel püsida mitu päeva ja teavad seda tunnet, kus maailm kaotab oma teravuse ja kalkuse, kus filtrid kaovad, Tõde ilmub alateadvuse sügavustest takistamatult ja pehmelt, suhetest kaob vale ja muu “korraliku” maailma tilu-lilu…noh, selle seisundi saateks on ka poisid mitu maiuspala pakkunud.

On piinatud geeniust, alateadvuse ürgset urinat, Looma vabakslaskmist, olemise talumatut kergust, lusti ja tralli. Ühesõnaga kõike, mida üks korralik kasvõi pisukese rokigeeniga kodanik vajab. Üdini hea tooniga tehtud asi, ai-ai, kui valusad kidra kiunatused, õrritavad ja pehmemad algused, siis läheb asjaks, kohale tuuakse rasked kahurid, vibratsioonid krutitakse pilve piirile — ühesõnaga — kõik on täpselt nii kuis peab ja pareminigi veel.

Tänapäeval, ma mõtlen, sellel sajandil, on tehtud selline asi. Meil. Eestis. Tegin ikka väga mitu tiiru. Teen veel. Null euroga. Kosmosesse. Oma enese toas Jep, nii oli.

JUTUKONKURSS: Kirjuta meile oma meeliülendavast kogemusest! Auhinnaks 3-käiguline õhtusöök prantsuse restoranis "Frenchy"