Artiklis seisab:

„Moodsad orjad,” ütleb Mai poeg inimeste kohta, kes käivad tööl. Ta tahaks olla iseenda peremees. „Unistus on elada majanduslikult sõltumatuna. Näen end tegemas mind huvitavaid asju, näiteks reisimas, uue kultuuriga tutvumas. Soovin külastada maailmas tuntud ja kuulsaid kohti ning puhata. Teha kõike, mis on võimalikult kaugel töö tegemisest,” ütleb ta, kinnitades, et on valmis tegema üksnes tööd, mis ei koorma ega kesta kellast kellani.

Mida ma just lugesin?! Puhata? Millest puhata, puhkamisest? Jeerum! Ma mõistan noori, keda vaevab depressioon ja kel on füüsiliselt töö tegemine võimatu. Samamoodi on OK, et vanemad toetavad rahaliselt oma last, kes õpib näiteks ülikoolis, see tähendab, et ta püüdleb millegi poole. Küll ei mõista ma nende noorte vanemaid, kes oma 20ndaid eluaastaid käivale võsukesele kõik kuldkandikul ette kannavad. Kas te ei saa aru, et te teete nii oma lastele karuteene? Miks peakski üks noor tahtma oma elu alustada, kui tal on kolm korda päevas soe toit laual, ema pestud ja triigitud riided riiulis ja rahakott, kellelt saab kogu aeg küsida, kui midagi on tarvis endale jälle soetada. Ma olen segaduses. Tõsiselt ka, kas see on teie arvates normaalne?

Minu arvates on lausa piinlik, kui 25+ vanuses noor pole päevagi elus tööd teinud. Ta ei saagi raha väärtust mõista ja see on lastevanemate tegemata jäetud töö. Tihti need samad noored ei suuda lõpetada ka oma haridusteed ja mul on õudne mõelda, et ilmselt kasvatavad nad oma tulevasi järglasi täpselt samasuguste põhimõtete alusel. Ilma igasuguse distsipliinita. Tihti kuulen oma eakaaslaste käest, kes täpselt seda teed tammuvad, et nad on nii väsinud. Loomulikult oled sa väsinud, kui sa päev otsa midagi ei tee! Samamoodi olen nende suust kuulnud kommentaare, kuidas olen loll, et täiskohaga tööl end 'orjastada' lasen. Mulle meeldib mu töö. Ja mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, et ma saan oma eluga ise hakkama. Kui mu elus peaks midagi valesti minema, ujun ma sellest välja või kui täitsa välja ei uju, hulbin vähemalt pinnalgi. Kardan aga, et need noored upuksid ilma oma vanemate abita kohe, sest nende eest on kõik kogu aeg korda aetud.

Noored, kui teie vanemad on nii helded ja toetavad teid rahaliselt, ostavad teile näiteks korteri, auto või mingisuguseid muid asju, siis hinnake seda! Teil on käes selline vabadus, mida paljudel pole. Te võite teha ükskõik mida, aga ärge kuritarvitage seda!

Lapsevanemad, kui teil on kodus täiesti kasutu diivanikaunistus, kel pole oma eluga mitte midagi muud plaanis teha, kui "puhata" ja "olla", siis vaadake peeglisse. Te ise lasete sel juhtuda.

Loe tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklit: Eesti nähtamatute generatsioon: kümned tuhanded noored, kes ei käi koolis ega tööl