LUGEJA MEENUTUS: Minu jaanipäev lõppes võõrast kutti täis oksendades
Minu jaanipäev sai alguse 22. juunil, kui sai kahe hea sõbraga linnast välja rahulikku maakohta sõidetud. Sinna jõudsime õhtuks ja siis sai end sisse seatud, süüa tehtud ja alustatud kerge tähistamisega. Alustuseks pits viina, siis siider, šampus. Veidi hiljem mängimise juba laevade pommitamist (pitsidega, loomulikult). Jah, ei läinud kaua, et me kõik parajalt joogised oleks.
Esimesel päeval väga rohkem midagi ei toimunudki. Järgmine päev algas pohmakaga ning ei olnud väga tuju sellel päeval jooma hakata, kuigi oli käes eestlaste teada-tuntud joomapüha jaanilaupäev. Seega läks tähistamiseks. Korralikuks tähistamiseks.
Õhtu algas seekord hiljem ning kõvasti rahulikumalt. Sai jalutatud mööda metsi ning otsitud kohta kus olla. Lõpuks jõudsime kohalikule jaanitulele, mis toimus ühes väikses kõrtsis. Istusime sõpradega ning sai räägitud ka teistega, kellega päeval olime kokku juhtunud.
Jõime ja rääkisime ning lõpuks hülgasid minu mu sõbrad, kes läksid tagas meie ööbimispaika. Seega jäin rahvaga üksi sinna ja sai kõrtsis edasi pidutsetud. See lõppes ühe võõra noormehega metsas sehkendamisega. Ma ei mäleta sellest eriti midagi ja kui aus olla, ei tea ma selle kuti perekonnanimegi.
Selleks hetkeks oli juba suht kapsas olla ning peale seda kohtasin seal vanu tuttavaid. Eesti on ikka väikene. Kuna kõrtsis me enam passida ei viitsinud, läksime minu ja sõprade ööbimispaika ja jätkasime seal joomist. Sõbrad ei olnud sellest eriti vaimustatud, et ma meie ööbimispaika (mis oli mu sõbra suvlia) enda neli sõpra kaasa võtsin, aga nad on üsna leplikud. Õhtu kulges üsna vaikselt edasi. Sõbrad läksid magama, mina jätkasin.
Mängisime viinapitsidega laevade pommitamist ja see ei lõppenud hästi. Ma ei mäleta sellest ööst rohkem mitte kui midagi. Kõik, mida tean, on see, mida mu sõbrad mulle järgmisel hommikul rääkisid. Olin kuuldavasti ära veetud teise tuppa, kus mingi tüüp lootis ära kasutada seda, et ma vägagi purjus olin. Õnneks oksendasin nii ennast kui selle venna eelmängu käigus täis. Üsna rõve, sest viina pealekaks sõin kummikomme ja kodujuustu segamini.
Hommikul polnud mul väga kohutav olla, ilmselt polnud ma veel täiesti kaineks saanud. Sõbrad naersid mu üle – olin öösel kõik majas asunud potid-pannid täis oksendanud. Kui end mõni aeg hiljem ära minemiseks kokku pakkima hakkasime, avastasin okset isegi enda kotist, rääkimata riietest...
Kas pole mitte kena jaanipäev ühe noore tütarlapse jaoks? Vaevalt. Tagasi vaatamine tekitab külmavärinaid ning midagi sellist enam ealeski kogeda ei soovi. Arvan, et ma pole ainuke kelle jaanipäev niimoodi läks, aga loodan, et ka teised õppisid sellest midagi ning teavad, et tuleb ikka piiri pidada. Olenemata sündmusest ja pühast, oleks õige hoida ära liigset joomist, või vähemalt vaadata, et sinuga oleksid kogu aeg koos kainemad sõbrad, sest neid võib alati vaja minna.
