See esimene on ehk kõige ohtlikum. Tuntakse, et kogu maailm on minu päraslt ja niiviisi võin kõiki ja kõike proovile panna, rohkem aga iseennast. Selles proovilepanekus pole midagi ebaloomulikku, eks 'teismelised julgelt armastavad riskida' on tuntud arusaam. Olles veendunud oma seisukohtades, et jõuan homme ka veel pilgu raamatusse pista ja õhtu selles hirmus huvitava tüübi seltsis veeta, ongi homne käes. Tunni alguseni jäävad otsustavad minutid, kuid seekord lepingi kehvema hindega. See on ju ainult täna, ahh! Pealegi on pea pilvedes ja mis võiks õnnest tähtsam olla?! Sellistel momentidel, kui saan piisavalt tähelepanu ja imetlust, eriti vastassugupoolelt, võib see inimest tundma panna lausa jumalannana. Mida mul veel tahta oleks? Küpsemas heas mees jookseb mu järel ja peab mind suurepäraseks. See, mida see minuga teha võib, ei jõuagi kohale. Sellest imetlusest teismelised ainult elada võivadki. Teised asjad võivad tagaplaanile jääda, aga see annus on vaja nüüd kätte saada. Ühel hetkel märkad, kuidas teatud hinnete aeg on möödas, kuidas elu on libisenud ja sul on vaja kuskilt kinni haarata. Nüüd veab aga madal enesekindlus jalad alt. Tuleb karm reaalsus, need hilised väljaskäigud ja peod on võtnud arvatust rohkem energiat. Raske on mõista neid tädikesi, kellel justkui oma elu polegi. Nad teavad, mida nad räägivad. Nemad on elanud enne sind ja suuremal või vähemalt määral oma õppetunnid saanud. Igal asjal ongi just see oma aeg, selle nimel tasub pingutada!