Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
13.09.2017 10:16
Kurvem on siis, kui kiusaja on õpetaja. Põlva Ühisgümnaasiumis oli käputäis õpetajaid, kes kiusasid õpilasi, keda norisid õpetaja lapsed. Kilusk oli peamine ja oi kuidas talle meeldis irvitada ja alandada. Hiljem sai õpetajate galal mingi autasu ja puha.
    13.09.2017 16:02
    Enda eest tuleb seista, võidelda. Ja selliste halamislugude asemel tuleks kultiveerida hoopis tõeliseks inimeseks olemise aluseid.
    13.09.2017 16:18
    "Enda eest tuleb seista, võidelda. Ja selliste halamislugude asemel tuleks kultiveerida hoopis tõeliseks inimeseks olemise aluseid."

    Võidurelvastumisets oled kuulnud? Algab pisikeste lahingutega ja lõpeb mõnikord surmaga. Enamasti kehavigastusega, mis seob "tõelise võitja" kuriteoga. Aga see võidurelvastumine on alati. TAHE teise üle võitu saada. Mentaliteet, mis sünnitab igasugu tegemisi. Tugev peab olema aga kui tugev? Kuni laibad taga?

    Vaidlemise ja eluvürtsi jahvatamise asemel mine tee planeeti korda!
13.09.2017 10:57
Kas siis tõesti peetakse seda artiklit kuidagi lootusrikkaks või õpetlikuks? Mõjub justkui vastupidi: fakt oli ju see, et alles pärast tõsise kehalise vigastuse saamist, mälukaotust, haiglaravi vms muudetakse oma käitumist. Kui kiusatav oleks püsti tõusnud ja koju läinud, siis oleks kõik ju endiseks jäänud.
    13.09.2017 19:56
    Said valesti aru. Haiglaravi ei muutnud neid - koolist lahkujate seas olid ilmselt "arvamusliidrid", kellele seni üritati oma staatuse parandamiseks muljet avaldada. Kui samad lapsed oleksid sinna jäänud, oleks paari nädala pärast olukord taas kord halvenenud.
13.09.2017 10:58
Kooliaasta pole veel õieti alanudki, kui juba peab delfi kiusamisjuttudega alustama.
Millest antud juhul kõik alguse sai? Tüdruk oli introvert, polnud eriline suhtleja. Eestilaste seas on introverte palju, kuid maailm surub peale ekstravertse lähenemise. Ole nähtav, igal pool ja kõikjal. Introvertidele ei sobi see alati aktiivsete ja rõõmsate elektrijäneste poliitika, kuid eks inimestel ole endal ka kriitilist mõistust.
Kes õpetaks introvertseid lapsi suhtema? Et nad iga enese poole pöördumist ei võtaks kohe kiusamisena. Uut õpilast klassis ei võta keegi kohe negatiivselt vastu, kuid olukord võib kiiresti muutuda, nagu elu on näidanud.
    13.09.2017 12:55
    Mõnedel on ikka naljakas arusaamine. Kõik peavad olema ühtemoodi ekstraverdid. Kui keegi on introvert, siis peab teda kindlasti kiusama hakkama. Las kohaneb, võibolla leiab endale kasvõi ühegi sõbra. Kõik ei pea kogu aeg ringi jooksma, pildile trügima ja kõigiga lakkamatult lobisema. Aktsepteeritud introverdist on igal juhul rohkem kasu kui tagakiusamise tagajärjel rikutud psüühikaga invaliidist, või enesetapu teinud kadunud inimesest..
    13.09.2017 12:59
    Kas siis kõike, mida maailm peale surub, peab kohe sisse ahmima? Sina võid selle pealesurutava lääne silmakirjalikkuse ja pildil olemise kultuuriga kaasa minna, aga lase neil ka elada, kes seda ei tee.
13.09.2017 12:16
artikli võib kirjutada enamus õpilasi, oleneb kust ja kuidas vaadata.
13.09.2017 12:34
Minu kiusati jupa kuuentas klasis ,jätson siis kooli katki ja akkasin sexteenus osutama
13.09.2017 13:20
Las peksab, mõnitab ja ropendab! MEHED on laste kasvatamisest eemale tõrjutud, püksirihma enam kodus üles ei leita, lastekaitse tädukesed kaagutavad... Koolikusamist on olnud igal ajal aga tänapäeva Eesti "lapsukeste "käitumine ületab kõik taluvuse piirid. Algklassi "maimukeste" põhisõnavara koosneb väljenditest "t()ra, p()ts, v1ttu"...Pole ime, et keegi enam sinna Eesti kooli tööle ei lähe- kõrgharidusega spetsialistina, kuulama mingite kiimas hälvikute roppusi!
Lisan siia ka ühe lingi, "löömata kasvatatud lapsukeste" lõbustustest vabal ajal:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-mitu-a...
    13.09.2017 14:32
    On äärmiselt naiivne loota löömisega probleeme lahendama õpetatud lastest täiskasvanuid , kes oskavad probleeme füüsilise vägivallata lahendada. Kui sa muud moodi last ei oska kasvatada kui peksmise abil, siis lahendab su laps ka oma probleem peksmise abil. Võin kihla vedada, et peksmise toetajad, soosijad ja praktiseerijad on peksmise abil üles kasvatatud.
    13.09.2017 22:37
    Probleem on pigem selles, et kasvatamise asemel õigustatakse. Kui lapse käitumine tuletab vanemale meelde teda ennast, tuleb kõigepealt tunnistada oma enda vigu, milleks need inimesed ei ole võimelised.

    Endal on kooli ajast meeles, et reeglina oli selliseid lapsi kahte tüüpi. Esiteks probleemsetest peredest (vägivald, sõltuvused jne), teiseks "prominentsemate" vanemate lapsed paistetanud egodega, kellele tehti pidevalt mööndusi, kelle vanemad olid mingit moodi koolile kasulikud jne. See prominentsuse teema tuleb eriti välja nn platnoikultuurides, kus kõrgematel positsioonidel inimesed on ebatsiviliseeritud.

    Mis puutub kaagutavatesse tädidesse, siis need on reeglina ise rohkem või vähem psüühiliselt hälbelised kontrollifriigid, kelle tegevus on ise tihtipeale omamoodi kiusamise vorm.
13.09.2017 15:15
Aga mina vean kihla, et sa ISE pole elus küll ühtegi last kasvatanud! Niisama mulised siin;))) Minu kolm last said rihma kui sigadusi tegid ja nüüdseks on neist kasvanud korralikud ja haritud ühiskonna liikmed! Poodides vargil ei käi ja vanainimestel rahakotte ei röövi...On äärmiselt naiivne arvata, et 500 aasta pikkune kogemus, et pätti kasvatab kõige paremini püksirihm, enam ei kehti, sest lastekaitse tädikestel on nüüd uus ja parem "multi-kulti liberaalne pedagoogika"! 20 viimase aasta jooksul on väga hästi näha, milliseid toredaid lapsi see multi-kulti kasvatab...Pätte ja vargaid nõustatakse psühholoogiliselt! HA-DI-HA-HA
    13.09.2017 18:51
    Oled sa oma lastelt küsinud,mida nad sellest arvavad,et rihma said? Sisimas võivad nad sind kogu elu vihata. Mis mõnu on see oma lastele rihma anda?
    13.09.2017 22:51
    Olen küll küsinud ja nad on väga tänulikud, et ei lasknud neil koole pooleli jätta ja muid lollusi teha! nüüd on ise tänama tulnud!
    NB! Laste kasvatamine ei olegi mingi eriline MÕNU vaid raske ja rutiinne töö! "Ta on mulle nagu sõbranna", siis on naljatuju otsas kui "sõbranna" 15aastasena bambuga koju tuleb...sest eelnev kasvatus oli täielik mõnu;)))
13.09.2017 19:40
kaugel 70ndate keskel sattusin olude tõttu õpetaja põlualuseks- mu vend õppis teises koolis ja kakles tema pojaga. Vend pidi kooli vahetama ja sattus samasse kooli, kus mina ja selle õpetaja poja ema töötas õpetajana. Vend sai uues koolis korduvalt kambakaid ja ka mina hakkasin kaklesin vanema klassi poistega, venna koolikotti koju vedama, kui see putket tegi- eks kalli õpetaja poja sõbrad ka käisid samas koolis. Kallis õpetaja peedistas mind ikka täiega- mul polnud üle hinde 3-me lootustki midagi saada, enne kui ma rahvatantsu läksin, mida ta juhatas. Hambad ristis tegin paar aastat ära ja kui sain hinde 4 kätte, saatsin selle pikalt! Oi kuidas ta vahutas- trastunud debiilik- ei hakka uut vihavaenu üles kergitama nime avaldades!
13.09.2017 20:03
Ise olin ka kiusamise ohver, eriti ilus ei olnud, punnid näos ja sellest piisas. See oli just keskkoolis, põhikoolis oli normaalne, sellest head mälestused.
13.09.2017 20:49
Minu postitus on suunatud Sulle, kes sa endale ilmselt ise ka ei tunnista, et oled kiusaja, oled see paljuräägitud koolikiusaja, keda lugematutes kirjutistes maha tehakse ja kritiseeritakse. Ma ei kavatse kritiseerida. Kõigel, mis juhtub, on põhjus. Tahaksin lihtsalt Sinuga oma mõtteid jagada. Kooliaeg, mida kõige sagedamini kiusamistega seostatakse, ei ole lihtne. Selles universumis, kus olulised on vaid omavahelised suhted - tõusevad esile need klassikaaslased, kes on kõige agressiivsemad oma arvamust teistele peale suruma. Mitte need, kelle arvamus on tegelikult kuulamist väärt ja huvitav. Vaata hetkeks kõrvalt -keda isehakanud arvamusliidrid endale märklauaks valivad? Igal inimesel, igal noorel, igal lapsel on ju tegelikult omad kiiksud. Omad eripärast, omad lemmikud, oma stiil. Miskipärast aga ei kiusata kunagi neid, kes vastu hakkavad. Kiusajad valivad sihtmärgiks alati need klassi- või koolikaaslased, kes on vaiksed, tagasihoidlikud ja enda eest seista ei suuda. Mõnes mõttes kõige nõrgemad! Kas see on tõesti see inimene, kelle kambas sa olla soovid? Lihtsalt sellepärast, et kõik teised järgnevad talle hirmust ise kiusatud saada? Teiste maha tegemine, alandamine ja kiusamine tuleb alati sisemisest hirmust ja soovist olla aktsepteeritud. Enamasti on kõige julmemateks kiusajateks need, kes ei ole veel oma staatust saavutanud ja kellelegi, keda liidriks peavad, muljet avaldada. On see tõesti see, kes sa olla tahaksid? Keegi, kes järgneb, ise oma suunda ei vali ja ei otsusta. Keegi, kes teeb paar aastat kestva populaarsuse nimel mida iganes? Või tahaksid Sa ise otsustada, kes Sa oled, mida Sina väärtustad, mis on SINU jaoks hea ja tore ja huvitav? Maailmast, kus on oluline kellelegi teisele muljet avaldada, võiks saada maailm, mida juhid Sina! Maailm, kus saad iseendale peeglis silma vaadata ilma muremõteteta. Mõtle natuke. Kes sa olla tahad? Ma ei väida, et lihtne on olla sina ise, aga see on kindlasti seda väärt.
13.09.2017 21:46
Tavaline kooli teema! Ei maksa unustada, et koolis käivad lapsed, mitte elutarkuse ja -kogemusega täiskasvanud. Olen kiusanud ja olnud kiusatav aga see oli kooliajal. Kiusamist kahetsen, kiusatav olemist mitte ja seda põhjusel, et kõik mis ei tapa teeb tugevaks. Eks see ole omamoodi karm suhtlemisõpe aga kahtlustan, et see oli, on ja jääb. Ennem kui mõistus tagumikust pähe kolinud ei ole ei saa selliseid asju välistada kusjuures on ju suur osa inimesi kellel see mõistus sinna pähe ei jõuagi.
14.09.2017 20:42
Mind kiusati lasteaiast põhikooli viimaste kalassideni. Ei suhtle enam oma klassikaaslastega.
15.09.2017 09:54
Olen ka ise kannatanud koolikiusamise ja vägivalla all. Kui nüüd lähemalt mõelda, siis algas see kiusamine u. 5-ndas klassis ning lõppes alles 9-nda lõpus.
Olen meessoost, nüüdseks juba 40-ndates.

Miks kiusati? Ikka tavapäraselt seetõttu, et klassis oli mitu seltskonda, kelle liidrid olid klassi populaarseimad tüdrukud ja poisid ning leidsid omale nn. lihtsa musta lamba, keda lihtsalt terroriseerida.

Panin tähele, et kui liidrikamp ei olnud parajasti koos, siis üksikliikmed olid täiesti normaalsed inimesed, kellega sai suhelda ja oli ka toredaid aegu.

Küll aga juhtus tihti nii, et isegi kui nende kambaliikmetega sai omavahel täitsa normaalselt suhelda(kui ülejäänud seltskond parasjagu pealt ei näinud), muutus kõik siis kui kambast enamus kohal oli.
Piisas kellegi katsest ainult jälle mõni halb nali või märkus teha minu suunas ja sattusin jälle tule alla.

Mida tehti? Võib-öelda, et film "Film" klass on isegi suhteliselt leebe näide selle kõrval, mida igapäevaselt olin sunnitud üle elama.

Tüüpiline oli asjade lõhkumine, peitmine ja loopimine. Tihti sellisel moel, et asja üles leidmine või äratoomine tähendaks mulle palju piinlikkust.
Näiteks tuli keegi idee peale mu koolikott viia tüdrukute WC-sse, ning kui hakkasin kotti otsima, siis karjus keegi, et kuule sinu kott on ju tüdrukute WC-s, mine järgi.
Kui sai süda rindu võetud, et oma asjad ära tuua, siis oli teistel palju nalja ja sai teravaid märkusi teha, sellel teemal, et mida on minul asja tüdrukute wc-sse.

Lõhuti ja määriti kõike mida vähegi lõhkuda oli võimalik. Sealjuures mäletan eredalt, et kunstiõpetuse tunnis pidime alati enne tunni algust püsti seisma kuniks õpetaja istuda lubas. Samal ajal valas tagaistuja mu toolile natuke värvi (teate ise mis värvi). ja kui pahaaimamatult istusin, siis määrisin püksid ära.
Võite ise arvata kui piinlik oli pärast püsti tõusta ja pükse ka puhastama minna ei saanud, sest siis oleks olnud uus põhjus nokkimiseks - näe lasi püksi vms.
See oleks kohe peksu tähendanud.

Ei elanud mu pere küll vaesuses, kuid enamvähem tulime ots-otsaga kokku ja sellist garderoobi omale lubada ei saanud, nagu klassi popimatel oli.
Mul oli paar komplekti kooliriideid, mis olid isegi täiesti viisakad ja puhtad(enne kooli algust).
Klassiterrori all aga tuli riideid tihedamini pesta ja pesus ikka asjad kuluvad.
Kui lõpuks tähele pandi, et riiete välimus hakkab juba väsima, siis võeti ette just see teema klassi poolt.
Mäletan, kui järjekordselt kooliõues keegi tõukas mind nii et kukkusin muruväljakule ning määrisin seetõttu riided. Hiljem palus klassijuhataja mul peale tunde jääda, et kas kodus on midagi lahti, kuna riided on pidevalt mustad ja pesemata.
Mulle tundus, et klassijuhataja oli ka kiusajate poolel - sest määrdunud riided olid ka talle pinnuks silmas. Mingit tuge või abi ei saanud temaltki.
Pärast sain teada, et klassijuhata oli pöördunud mu vanemate poole ja märkuse teinud, et riided on mustad ja ise pesemata.

See ei vastanud tegelikult tõele, sest hoolitsesin enda eest - pesin ennast piisavalt tihti ning ka riided käisid sagedasti pesumasinas.
Küll aga pidin aeg-ajalt üleni higisena vahetunnist klassi minema, sest pidin kiusajate eest pidevalt tuhatnelja pagema või siis oma asjade tagasisaamise nimel pidevalt neid ära tooma jooksma või kuskile ronima.
Ei olnud harvad juhused kus lihtsalt tuldi kallale ja ega ma võlgu ka ei jäänud, elu eest üritasin vastu virutada. Nii palju kui seda jõunatukest oli.

Siit paistab hästi välja see, et kui kellelegi pinnuks silmas olla, siis kogu probleem läheb lumepallina edasi.

Kui kodus rääkisin, siis vanemad ei tahtnud probleemi uskuda. Isa soovitas mitte välja teha või vajadusel vastu astuda ja ema tegelikult väga ei huvitanudki mis koolis toimus.

Nii ma siis kannatasingi aastaid

Olles näinud filmi Klass(see tehti küll minu kooliajast aastaid hiljem), kus lõpuks lasti relvad käiku - olin ka mina sellele väga lähedal, kuigi tegelikult ei ole ma ise üldse vägivaldne ning ei poolda seda aga kui 9-ndas tuldi
    15.09.2017 09:57
    kuigi tegelikult ei ole ma ise üldse vägivaldne ning ei poolda seda aga kui 9-ndas tuldi juba füüsiliselt kallale - nii et veri oli väljas ja sinikad ootamas. Armastati isegi kägistada, kommetaariga, et "vilista kui hingata ei saa" ja kellegi põrgulik naer kaugemalt.
    See tekitas minus meeletu viha - eks surmahirm oli ka silme ees.

    Ei teagi, mis halbade asjaolude kokkulangemisel oleks edasi saanud aga õnneks muutus kõik peale 9-ndat klassi. Kui gümnaasiumi sai samasse kooli edasi mindud. Valisin klassi, kus oleks võimalikult vähe endiseid klassikaaslasi.
    Kartsin, et 10-s klass tuleb veel hullema terroriga, mine tea, ehk jään ka seal kellelegi hambusse.
    Aga kivi langes südamelt kui ma "rebaste ristimise" üritusel peale takistusraja läbimist oma elu esimese kallistuse klassiõelt sain.
    Gümnaasium tegelikult oli tore. Tõsi, ka seal oli mingil määral kiusamist ja hõõrumist - mina küll teistele seekord ette ei jäänud, aga oli üks teine noormees.
    Läksin paar korda vahele ja päästsin ilmselt temagi suuremast terrorist.
    Minu vastu oli gümnaasiumi ajal tuntav respekt ja selle üle oli hea meel.

    Kui seda loeb keegi, kes on koolikiusamise ohver - ainuke asi mis aitab, on keskkonnavahetus. Kas saadetakse kiusajad mujale koolidesse (see on väga mõttetu lootus) või siis tuleb ise ära minna.
    Seda on aga tihti võimalik teha vaid oma muret usaldusväärsele inimesele kurtes. Probleemi varjata ei tasu, sest iseenesest see ei lahene.

    Kui seda loeb keegi, kes on koolikiusaja - palun mõtle hästi järgi, kas tahaksid ise olla samasuguse põlu all ja aastaid?
    Täpselt samamoodi nagu ründab nurka aetud loom ühel hetkel - ründab ka inimene keda kiusatakse ning asi on naljast kaugel.

    Oleksin ka mina omale soovinud meenutamistväärt põhikooli - et oleks olnud tore kooliaeg - paraku on minul esimesest 9st aastast ainult negatiivsed mälestused, mille olen peaaegu unustanud. Vahel tuleb meelde ja siis tekib meeletu viha.

    Aga tegelikult praegu olen eluga rahul sest mul on pere, olen heal järjel ja kõik on hästi erinevalt neist, kes kooliajal mind kiusasid.
    Üks asi ei muutu aga kunagi - andeks anda pole kiusajatele võimalik.
    Kui mõni endine kiusaja vajaks minu abi, siis seda ta päris kindlasti ei saaks. Rahumeeli keeraks selja ja jätaks ta saatuse hooleks...
16.09.2017 16:00
Kiusajad on imelikud, kummalised inimesed, teistest erinevad.
17.09.2017 08:42
Aga mõtle nüüd, kus sa vea tegid. Ilmselt seal, kus sa olid endasse tõmbunud ja ei otsinud kontakti. Sealt edasi lasid ennast kiusata. Seega tee järeldus...
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega