Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et videomängusõltuvus märgitakse edaspidi ära ka rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni nimekirjas, milleks on RHK-11.

Mängusõltuvusega on tegemist, kui inimese jaoks on videomängude mängimine kõige tähtsam asi tema elus ja selle varju jäävad kõik teised tegevused. Videomängusõltuvus mõjutab näiteks seltsielu, peresuhteid, haridusteed ja muid elualasid. Leidub ka erandlikke juhtumeid, kui mängusõltlane ei soovi ekraani eest lahkuda isegi siis, kui on vaja tualetti minna, ja otsustab püksi pissida.

Videomängusõltuvuse sümptomite nimekirja koostamisel lähtus MTO trendidest ja arengutest, mille suunas on ühiskond viimasel ajal liikunud.

Seevastu ei nõustu sugugi mitte kõik arstid üle maailma, et videomängusõltuvusest saaks rääkida kui vaimsest haigusest. Näiteks pakutakse, et tegemist võib olla hoopis viisiga, millega võideldakse ärevuse või depressiooni vastu. Teisisõnu viiakse videomängudega mõtted mujale.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on videomängusõltuvuse sümptomid sarnased narkomaania ja hasartmängusõltuvuse sümptomitele.

Kuigi tegemist on tõsise asjaga, siis rõhutab Maailma Terviseorganisatsioon, et videomängusõltuvus on vaid väikesel osal inimkonnast. Kui keegi mängib päevas paar tundi arvutimänge ja tegeleb peale selle ka muude asjadega, siis pole tegemist sõltuvusega. Oluline on leida erinevate tegevuste vahel taskaal.

Allikas: teenvogue.com