Maastikuehituse õpingud viivad oma ettevõtte loomise poole
Haav otsustas pärast põhikooli õppima minna just maastikuehitust, sest see eriala sarnaneb arhitektuurile. Praegu kolmandal kursusel õppiv noormees meenutab, et enne kutsekooli astumist tal palju oskusi polnudki, nii pani ta oma teadmised proovile sisseastumistestis matemaatika ja tööriistade kohta ning seejärel sai alustada juba kooliteed.
"Alguses olid õpingud põhiliselt teoreetilised," nii jutustab Haav, et nad istusid klassides ja õppisid lilli, puid, põõsaid ja nende ehitust. Selgeks tuli saada taimede kõrgused, lehed, õitsemisajad ja kasvukohad. Sellega õpitu aga ei piirdunud, kuna tuli tunda ka mullatüüpe, päikesevalguse ja niiskuse sobilikkust, vilju, külvi- ja lõikusaega.
Haav hindab, et õppimise käigus on omandatud ehitamise, taimede tundmise ja
projekteerimise oskused. “Oleme nagu ehitajad, kes teavad, kuidas maastikuga mängida, ning tunnevad erinevaid taimi ja nende eluviisi.”
Ilusa ilmaga käivad kutseõppurid ka väljas taimi uurimas, et need paremini
meelde jääksid. Praktilisi töid harjutavad nad kooli hallis, kus on võimalik laduda kive ja seada plaanide järgi kokku ka muid ehitisi.
Parimaks praktikakohaks peab Hollandit
Ka peavad õppurid käima igal aastal koolivälisel praktikal, milleks tuleb harilikult leida ise sobiv ettevõte, kuid ka õppeasutus võib vajadusel aidata. Metsanduskool on Haava sõnul osaline erinevates projektides, mille kaudu on võimalik end oma ametis proovile panna ka välisriikides, näiteks Soomes, Hollandis, Prantsusmaal, samuti Belgias, Hispaanias, Ungaris ning Saksamaal.
Haav ise on käinud praktikal Soomes ja Hollandis. Neist paikadest eelistab ta Hollandit, kuna seal olid tal paremad võimalused töö tegemiseks. Hollandis võeti mind väga soojalt vastu, kinnitab Haav. “Tegin seal täiesti supertööd!” lisab ta. Nii soovitab noormees kõigil Hollandisse praktikale minna, kuna sealsed inimesed on fantastilised. Samuti saab seal teha korralikult ja iseseisvalt tööd ning kuhugi ei ole kiiret, jutustab Haav.
Eestis on ta praktikal olnud puukoolis – tegelenud potistamise, pikeerimise, hoolduse ja klientide teenindamisega. Ta tunnistab, et kui kodumaal on maastikuehituse lõpetanul karjäärivõimalustega keerulisem, siis on võimalus luua näiteks oma firma.
Just seda Haav lähima kümne aasta jooksul soovibki teha ning jõuda nii kaugele, et tal oleks piisavalt tuntust ja kliente. Kutseharidus aitab pigem unistuste poole püüelda, mitte neid otseselt täita, oluline on püüdlikkus ja tahe.
Õppimisvõimaluseks peab Haav ka erinevaid kutsevõistlusi, sest seal saab oma vigu tundma õppida ning neid parandada. Noormees on oma oskusi proovile pannud Räpinas toimunud floristi võistlusel ja Luua metsanduskooli kutsevõistlusel ning saavutanud neil ka häid kohti.
Võistlusteks harjutab vabal ajal
Praegu valmistub Haav Noore Meistri võistluseks. Selleks käib ta oma vabast ajast hallis plaane rajamas ning õpib teooriat. Aeg-ajalt käivad tal valmistumisel abiks ka juhendajad, kes näitavad parimaid ja kiiremaid võimalusi ülesannete lahendamiseks.
Võistlused on Haava sõnul kasulikud, sest seal saab oma võimeid ja oskusi proovile panna. “Isegi kui head kohta ei tule, siis alati saab oma vigadest ja kogemustest õppida,” lisab ta. “See viibki elus kõrgele!”
