Kui kaua olete moekunstnikuna tegutsenud?
Moepisik on minus olnud juba väiksest poisist alates, sellel ajal kui teised poisid mängisid autodega, õmblesin mina oma parima sõbrannaga Barbie nukkudele kleite. Kuid moedisaini ja moeloomisega tõsisemalt hakkasin tegelema 5 aastat tagasi, kui valmis minu esimene kollektsioon. Peale seda olen igal aastal loonud rõivakollektsiooni, mida olen esitlenud ja turustanud.

Kas see tee on olnud raske? Kui keeruline on Eestis moeloojana end tõestada?
Eks iga uus asi on alguses raske, kõige raskem oli selle maailmaga kohaneda – moemaailmas mängib väga suurt rolli konkurents ja see millise tiimi sa endale valid. Mina olen enda kõrvale saanud aastate jooksul väga lojaalse tiimi, kellega on alati väga hea koostööd teha. Siin kohapeal tooksin välja jumestusfirma Ilusalv OÜ, kellega me koos alustasime ja toetasime teineteist ja tänaseks oleme me mõlemad astumas üle lävepaku oma unistuste poole. Kuna Eesti on küllaltki väike riik, siis ma ei ütleks, et siin on raske ennast tõestada. Tuleb olla järjepidev ja teha seda mida sa armastad ja sedasi nagu sina seda õigeks pead. Tuleb olla sina ise, ma avan, et see ongi see, mis aitab moeloojatel jõuda tippu.

Millest ammutate inspiratsiooni?
Enamik inspiratsiooni tuleb mulle inimestest endast. Kuna minu looming on ready to wear võtmes, siis ma mõtlen alati sellele , kes on minu klient ja milline on minu sihtgrupp. Kuid viimase kollektsiooni jaoks ammutasin inspiratsiooni loodusest.

Millest kollektsiooni loomisel lähtute ja mida peate kõige olulisemaks?
Pean kõige olulisemaks seda, et kollektsioon oleks kantav ja seda oleks võimalik kombineerida erinevate rõivastega. Kindlasti on tähtis ka see, et antud rõivaese oleks inimese seljas loomulik. Et inimene kannaks riideeset mitte vastupidi. Kogu protsess peab olema nii öelda tasakaalus, kuid kõik saab siiski alguse inspiratsioonist millele järgneb idee, kavandamine, lõigete konstrueerimine ning seejärel juba õmblemine.

Milliste märksõnadega iseloomustaksite enda moeloomingut?
Minu looming on pigem minimalistlik, naiselik ja põhjamaine.

Kui kaugele tahad riiete disainimisega jõuda?
Eks mul ikka on unistusi, kuhu ma soovin jõuda, kuid kuna ma olen realistliku mõtlemisega, siis arvan, et iga asi tuleb omal ajal ja siis kui see tulema peab. Hetkel lõpetan õpingud Tallinnas rätsep-stilisti erialal, ning peale seda suundun õppima naisterõivaste tehnoloogiat ja moedisaini Manchesteri. Usun, et minu tulevik on helge, aga selle nimel pean ma palju pingutama, sest niisama ei kuku ju midagi sülle. Kindlasti jään selle ala peale püsima, sest see on minu jaoks kõige südamelähedasem, ning ma armastan seda mida ma teen.

On sul lihtne või keeruline end nähtavaks teha?
Alguses kui ma alustasin kogu moemaailmas olemisega, siis ma üritasin ennast teha igasuguste erinevate kanalite kaudu nähtavaks ning see ei töötanud, sest see oli pealesurutud reklaam. Kuid mul ei võtnud kaua aega, et taibata, et igale disainerile on oma klientuur. Tuleb lihtsalt see õige üles leida, ning ennast nendega siduda. Kuna Eestis on väga palju moeloojaid, siis võiks ju eeldada, et on üsna raske teiste seast silma paista, kuid minul on see tulnud kuidagi loomuliku protsessina. Nagu ma enne ütlesin, siis iga asi tuleb omal ajal ja siis kui selleks on õige aeg.

Kas on tulevikus plaanis avada ka enda ateljee?
Kindlasti, hetkel on see minu 10 aasta tuleviku plaanide nimekirjas.

Kes on lemmikud disainerid nii Eestis, kui ka välismaal?
Minu vaieldamatu lemmik Eesti disaineritest on Liisi Eesmaa, ning välismaa omadest on minu suureks lemmikuks saanud Elie Saab.